Eestis on huvi viinamarjaveini tootmise vastu järjest suurenenud. Nüüdsest on Eesti lisatud põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. See lubab kasutada tootmisel oma vööndis ettenähtud veinivalmistustavasid.
Kuidas kujundatakse Euroopa Liidus ühist põllumajanduspoliitikat, mida võtame aastast 2021 kaasa järgmiste sammude astumiseks.
Uus, senisest õiglasem, keskkonnahoidlikum ja paindlikum põllumajanduspoliitika tähistab muutuste algust kogu Euroopa põllumajanduses ja toidutootmises.
Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, nihkub uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine veel edasi ehk siis 2021 ja 2022 on üleminekuaastateks.
Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri.
Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis on kehtinud põllumajandustootjatele juba eelnevad 15 aastat. Eesti jaoks määrati püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit.
Koolitoiduga tekivad mälestused, armastus hea toidu vastu ja kujunevad toitumisharjumused, sellepärast pööratakse koolitoidule ja selle valikule tähelepanu ka Euroopa Liidu koolikavaga.
Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava.
Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide... Continue Reading →
Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 