Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse koroonameetmed aitavad ettevõtjatel keerulised ajad üle elada ja tulevikuks paremini valmis olla
MESi COVID-19 meetmete aktiivne kasutus kinnitab, et põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida. Sedalaadi turutõrget on veelgi võimendanud COVID-19 levik.
Millest sõltuvad toidukaupade hinnamarginaalid?
Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel.
Kas toit muutub taskukohasemaks ja tootmine tulusamaks?
Põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029, kus käsitletakse muutusi toidutootmises ja Covid-19 mõju sellele.
Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes on pidanud püsirohumaid tagasi rajama
Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis on kehtinud põllumajandustootjatele juba eelnevad 15 aastat. Eesti jaoks määrati püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit.
Ühise põllumajanduspoliitika võimalused investeeringute rahastamisel
Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava.
Tööjõu(puuduse)st põllumajanduses, ilma emotsioonideta
„Miks mitte maale õppima?“, „Ministri jaburdus ja päris probleem“, „Au kolhoosikorrale“, „Nostalgia varjutab reaalsustaju“ – need on ainult mõned näited vastukajast, mida sai ettepanek kaasata saagikoristustöödele põllumajandussektoris teiste hulgas näiteks ka tudengeid ja abituriente.
„See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on …“
Oleme harjunud, et meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks aga kindlasti mitte iseenesestmõistetavalt võtta.
Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad
Maaparandushoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.
Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis
Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide... Continue Reading →