Viimastel nädalatel on ajakirjanduses leidnud üsna laialdast kajastamist taimekaitsevahendite, sh eriti glüfosaadil põhinevate vahendite kasutamine ning küsimus, kas seda võiks kutsuda mürgitamiseks. Siinkohal proovin selgitada, kuidas üldse käib taimekaitsevahendi turule lubamise protsess ja milline roll on selle juures teadusuuringutel. Provotseerimiseks kasutan võimalust nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks ja nende kasutamist taimede ravimiseks. Kui siit veelgi... Continue Reading →
Kuidas siis NATURA toetusi rahastada?
Alustagem sellest, et pean Natura alade toetamist nagu ka keskkonnameetmeid laiemalt väga oluliseks. Väited justkui sooviks põllumajandusministeerium metsaomanikelt toetusraha ära võtta, ei vasta tõele – ettepanek on muuta toetuste rahastamise süsteemi ning tuua seeläbi keskkonnatoetusteks vahendeid juurde. Aitab müütidest, mida möödunud nädalal ajakirjanduse vahendusel toideti ja vaatame otsa tegelikkusele: meie ettepanek on uue perioodi maaelu... Continue Reading →
Maailma Toidupäev: kas ühistuline tegevus aitab näljahäda vastu?
1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mida on hakatud kutsuma Suureks näljaks. Vili ikaldus täielikult järjest kahel aastal ning lisaks olid ka talved väga külmad. Nälga ja samal ajal levinud haigustesse suri hinnanguliselt 70 000-75 000 inimest, ehk ligi neljandik elanikkonnast. Kõige hullemini tabas nälg maarahva vaesemat osa, sulasrahvast ja vabadikke. Nemad ei... Continue Reading →
Hinnatõusupaanika vastu seire ja analüüsiga
Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas... Continue Reading →
Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist. „Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi... Continue Reading →
Toiduhindade mõju maailma majandusele suureneb
Viimastel kuudel on Eesti ajakirjandus hakanud järjest enam kirjutama toiduainete tootmisest, kajastama maailmaturu ja ka Eesti toidukaupade hinnamuutusi. Järjest enam hakkab mõistmist leidma, et toidutootmine on tulevikumajanduse üks võtmeküsimusi. Pöördudes päevapoliitilistesse väljaütlemistesse, siis meenub hiljutine pealkiri, kus väljendati kartust, et OPEC määrab USA presidendivalimised. Sisuliselt võib ennustada, et sarnaselt naftahindadele, on ka toiduhindadel tulevikus järjest... Continue Reading →
Viljapuu-bakterpõletikuga nakatunud puud tuleb põletada
Põllumajandusamet on sel suvel tuvastanud mitmeid ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku koldeid. Kuniks amet tegeleb kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega, palutakse kõigil aiaomanikel õuna- ja pirnipuid - iseäranis sel aastal ostetuid - tähelepanelikult jälgida. Siinkohal väike ülevaade, mida viljapuu-bakterpõletik endast üldse kujutab. Mis see on? Viljapuu-bakterpõletikku peetakse maailmas üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks. Viljapuu-bakterpõletik on roosiõieliste puude ja... Continue Reading →
Venemaa WTO liikmena – mis saab edasi?
Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim. Et Venemaa on siiani rakendanud suhteliselt kõrgeid tollitariife sisseveetavatele kaupadele, siis liitumisläbirääkimiste käigus oli WTO riikide surve tariife alandada suur. Alates WTO liikmeks saamisest ongi keskmine uus tariif põllumajandustoodetele alanenud, olles senise 13,2% asemel 10,8%. Eestile oluline piimasaaduste tariifimäär vähenes viie... Continue Reading →
Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?
Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse. Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga,... Continue Reading →
Koolipiima ja –puuvilja tarbimine kasvab
Alanud kooliaasta toob ligi 211 000 õpilaseni koolipiima ja ligi 60 000 kooliõpilase ja lasteaialapse toidulauale koolipuuvilja. Statistika näitab, et aasta-aastalt koolipiima saajate arv kasvab, koolipuuvilja programm laienes tänavu lasteaedadele ja 5. klassidele. Tänaseks kooliaasta alguseks saab Eestis koolipiima kokku kuni 210 602 õpilast, kes õpivad koolipiimatoetuse programmis osalevas 971 õppeasutuses. Seda on enam kui... Continue Reading →
Maablogi 