Kuigi meie traditsioonid on saanud alguse kauges minevikus, ei ole nad püsinud muutumatutena. Praeguse ilme on jõulud kogu maailmas omandanud viimase viiekümne aastaga. Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval... Continue Reading →
10. detsembril toimus Tallinnas mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel'i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist. Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele... Continue Reading →
Novembri algusest on põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimunud neli mahetoidu töötuba lasteasutustele. Töötubades räägiti mahetoidust, mahetooraine kättesaadavusest ja selle hankimisvõimalustest. Tippkokkade juhendamisel koostasid lasteasutuste toitlustjad ja majandusjuhatajad olemasolevast mahetoorainest retseptid, kus põhirõhk oli eestimaise tooraine kasutamisel. Tähelepanu alt ei jäänud välja ka toidu uudsus ja väljanägemine ning võimalikult soodne hind, samuti pakuti toitudele välja lastepärased nimed. Nii... Continue Reading →
Kala tarbimine on Eestis statistikaameti andmetel 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini. Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. Lisaks imporditakse Eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse. Niisugune... Continue Reading →
Liha tarbimine inimese kohta on Eestis viimase kümne aastaga aeglaselt, kuid kindlalt suurenenud. Tõusnud on ka lihaga isevarustatuse tase ning oodata on toodangu veelgi suuremat kasvu. Tõeline küsimus on aga lisandväärtuse andmine – kas toota üksnes toorainet või anda töötlemisega väärtust juurde? Oleme saavutanud pea sajaprotsendilise varustatuse sea- ja lambalihaga, veiseliha puhul oleme sellele lähedal,... Continue Reading →
Toidu märgistus on muutunud üha ammendavamaks, aga samas ka keerulisemaks. See tähendab, et orienteerumine kogu informatsioonis, mis on toidukaupade kohta kättesaadav juba ostupakendilt, võib olla tarbijale tõeline väljakutse. Selgitan siinkohal võimalikult lühidalt, mida saame teada toidupakendilt, näiteks ühe loomse päritoluga toidukauba, ütleme, maksavorsti kohta. On oluline teada, et kogu info tõepärasuse eest pakendil vastutab toidukauba... Continue Reading →
Alates glüfosaadi turule lubamisest on teaduse ja tehnika arengus toimunud olulisi muutusi. Turule on ilmunud paremad ja täpsemad mõõteriistad, mis kõik on aidanud glüfosaadi ohutuse alastes uuringutes tuua välja uusi, eeskätt selle kasutamise piiramist või üldse keelustamist rõhutavaid asjaolusid. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid suhtuvad neisse väga tõsiselt. Näitena toon siinjuures palju kõmu tekitanud Open... Continue Reading →
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses leidnud üsna laialdast kajastamist taimekaitsevahendite, sh eriti glüfosaadil põhinevate vahendite kasutamine ning küsimus, kas seda võiks kutsuda mürgitamiseks. Siinkohal proovin selgitada, kuidas üldse käib taimekaitsevahendi turule lubamise protsess ja milline roll on selle juures teadusuuringutel. Provotseerimiseks kasutan võimalust nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks ja nende kasutamist taimede ravimiseks. Kui siit veelgi... Continue Reading →
Alustagem sellest, et pean Natura alade toetamist nagu ka keskkonnameetmeid laiemalt väga oluliseks. Väited justkui sooviks põllumajandusministeerium metsaomanikelt toetusraha ära võtta, ei vasta tõele – ettepanek on muuta toetuste rahastamise süsteemi ning tuua seeläbi keskkonnatoetusteks vahendeid juurde. Aitab müütidest, mida möödunud nädalal ajakirjanduse vahendusel toideti ja vaatame otsa tegelikkusele: meie ettepanek on uue perioodi maaelu... Continue Reading →
1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mida on hakatud kutsuma Suureks näljaks. Vili ikaldus täielikult järjest kahel aastal ning lisaks olid ka talved väga külmad. Nälga ja samal ajal levinud haigustesse suri hinnanguliselt 70 000-75 000 inimest, ehk ligi neljandik elanikkonnast. Kõige hullemini tabas nälg maarahva vaesemat osa, sulasrahvast ja vabadikke. Nemad ei... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 