Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu... Continue Reading →

Kõige usinam munemine käib Harjumaal

Eesti kanad munesid 2012. aastal ühtekokku ligi 175 miljonit muna, suurem osa Eesti munadest toodetakse kolmes maakonnas, selgub esmaspäeval põllumajandusministeeriumis esitletud põllumajandussektori eelmise aasta ülevaatest.   Suurim munatootmine oli 2012. aastal Harjumaal, kus kanad munesid 51% kogu Eesti munatoodangust, järgnesid Valga- 25% ja Põlvamaa 16%-ga. Kõige aktiivsemad munejad olid eelmisel aastal Valgamaa kanad, kes munesid... Continue Reading →

Urbimine, tiksutamine ja kiikumine ehk kevadpühad talurahva moodi

Lihavõtted on pühad, mis algavad vaikse nädalaga ning lõppevad rõõmsa tähistamisega. Eestlaste toimetamised neil päevil moodustavad mõnusa segu kristlikest kommetest ning muud päritolu traditsioonidest. Nii teadis talurahvas palmipuudepüha ennekõike urbepäevana. Lihavõtted on liikuv püha, mida arvestatakse kuufaaside järgi. Nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad jääda vahemikku 23. märtsist 26. aprillini; sellel,... Continue Reading →

Positiivne on negatiivne

Laborianalüüsides kasutatakse terminit „positiivne“ tihti võtmes, mis tavamõistusele on negatiivne. Olgu selleks siis dopingukontroll või näiteks toiduohutuse järelvalve. Toidujärelvalves tehakse Eestis igal aastal tuhandeid laborianalüüse, millest üle 99% on negatiivsed ehk annavad positiivse sõnumi, et toidupartii on igati korras. Siiski ei ole laborianalüüsid kaugeltki toidukontrolli peamine meetod, vaid ainult üks väga oluline osa. Järgnevalt lühike... Continue Reading →

Mitu mesilasperet korjab täis Eesti meepurgid?

Iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere elab Eestis, eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet. 2010. aasta 1. maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit oma mesilast, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu. See nõue aitab loomatervise eest vastutaval Veterinaar- ja Toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis... Continue Reading →

Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Poodi kala ostma minnes püüab tarbijate pilk sageli punase kala kampaaniapakkumisi. Ühelt poolt on see võimalus väärt söögikraam hea hinnaga kätte saada, teisalt on tarbijad ka harjunud punast kala ostma: selle maitse on tuttav, seda on kerge puhastada ja toiduks valmistada. Kõige tuntumad punase kala liigid on kindlasti lõhe ja forell. Lõhet ja meriforelli Eesti... Continue Reading →

Mahetoidu töötuba: supid Ants Uustaluga

Möödunud aasta lõpus toimus Tallinna Teeninduskoolis mahetoidu töötuba, kus lasteasutuste esindajad valmistasid suppe Ööbiku Gastronoomiatalu koka Ants Uustalu juhendamisel tema poolt koostatud retseptide järgi. Suuremat tähelepanu pöörati toitude maitsestamisele erinevate maitsetaimedega ning valmistati mitu püreesuppi, mis lasteaiakokkade sõnutsi oleks meelepärane toit just sõimeealistele ja nooremate rühmade lastele. Punapeedi ja basiilikusupp 400g värsket peeti 50g võid... Continue Reading →

Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija

Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011) Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90%... Continue Reading →

Kogukonnateenused: internetipunktist estraadini

Kas olete kunagi mõelnud, mis täpselt on kogukonnateenus? Või näiteks millised teenused on kogukondades kättesaadavad ja kuidas need mõjutavad kohalikku elu? Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis Ernst ja Young Baltic AS  eelmisel aastal läbi uuringu, milles ühe valdkonnana just nimelt neid küsimusi käsitles. Muu hulgas selgus uuringust, et kogukonnateenuste pakkumist peetakse maapiirkondade teenuste pakkumise elavdamisel üheks võtmeteguriks,... Continue Reading →

Kuidas jõuab tervisealane väide toidu pakendile?

Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine.   ... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑