Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast. Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule... Continue Reading →
Tee tark valik, loe mahlatoote märgistust! Poes olevad mahlatoodete riiulid on pikad ja valimine toodete vahel väga keeruline. Kas soovite apelsini, õuna või jõhvikat? Aga kas te mõtlete ka selle peale, millise nendest viljadest valmistatud toote tegelikult ostate? Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab. Nimetus „mahl“, „nektar“ või „mahlajook“ annab... Continue Reading →
Jäätis on suure toiteväärtusega ning organismi poolt hästi omastatav piimatoode, mis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D, E ja P rühma vitamiine. Jäätist valmistatakse jäätisesegude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Läbi aegade on jäätise põhitooraineteks olnud rõõsk koor, suhkur, koorevõi, lõssipulber ja paksendajad. Lisanditeks võib pakkuda kastmeid, marju, puuvilju, vahukoort, alkoholi jne. Vaata... Continue Reading →
Suure tõenäosusega kuulub jäätise leiutamise au Hiinale ja Pärsiale. Kõigist jäätise leiutamise legendidest populaarseim on vast see, et jäätisetaoline maius mõeldi välja umbes 3000 aastat tagasi Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet – „mahlaga segatud lund“ – sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. Bagdadi kaliifide üks lemmikmaiusi oli samuti jäätis. Tõenäoliselt olid araablased ka... Continue Reading →
Mõnikord võib toidupakendist leida väikese pakikese kirjaga „mitte süüa“ ja sama väljendava pildiga . Kuna pakike on enamasti väike, siis sageli pilti pole ja tuleb hakkama saada lugemisega. Igal juhul tuleb kirja tõsiselt võtta ja pakikese sisu maitseainesegu pähe toidule mitte kallata – selles sisaldub üksnes „keemia“. Tegemist on ühe pakendiliigiga – aktiivse pakendiga. Nagu nimest järeldada... Continue Reading →
Eelmisel aastal imporditi üle 30 000 tonni ehk 22,3 miljoni euro eest köögivilja ja eksporditi 1700 tonni ehk 2,2 miljoni euro väärtuses. Kui palju eksporditavast köögiviljast oli aga Eestimaist päritolu ja millistest riikidest tuleb meie toidulauale kurk, tomat, sibulad, õunad jne? Tomatit, mille osakaal köögivilja impordis on ka suurim (35,6%), toodi 2012. aastal Eestisse 10... Continue Reading →
Soojade ilmadega on üle Eesti mulda jõudnud tuhandeid seemneid ja istikuid. Aga kuidas olla kindel, et ostetud tomatitaimest „Malle“ ikka kasvab see tomatisort ja mitte „Koit“ või maha pandud kartulisort „Ando“ annab ikka need kartulid ja mitte „Mareti“? Kogu seemnete, istikute jm taimse paljundusmaterjali temaatika on reguleeritud taimede paljundamise seaduse ja selle rakendusaktidega. Need õigusaktid... Continue Reading →
Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu... Continue Reading →
Eesti kanad munesid 2012. aastal ühtekokku ligi 175 miljonit muna, suurem osa Eesti munadest toodetakse kolmes maakonnas, selgub esmaspäeval põllumajandusministeeriumis esitletud põllumajandussektori eelmise aasta ülevaatest. Suurim munatootmine oli 2012. aastal Harjumaal, kus kanad munesid 51% kogu Eesti munatoodangust, järgnesid Valga- 25% ja Põlvamaa 16%-ga. Kõige aktiivsemad munejad olid eelmisel aastal Valgamaa kanad, kes munesid... Continue Reading →
Lihavõtted on pühad, mis algavad vaikse nädalaga ning lõppevad rõõmsa tähistamisega. Eestlaste toimetamised neil päevil moodustavad mõnusa segu kristlikest kommetest ning muud päritolu traditsioonidest. Nii teadis talurahvas palmipuudepüha ennekõike urbepäevana. Lihavõtted on liikuv püha, mida arvestatakse kuufaaside järgi. Nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad jääda vahemikku 23. märtsist 26. aprillini; sellel,... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 