Energiajoogid on küll suhteliselt uus jookide liik karastusjookide turul, kuid nende populaarsus on aasta-aastalt kasvamas. Värskelt valminud tarbimisuuringu põhjal teeb energiajookidest väikese ülevaate Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.Eestis on keskmine energiajookide tarvitaja 15-30 aastane. Regulaarselt ehk vähemalt kolm korda nädalas joovad energiajooke kõige rohkem 18-22-aastased kutsekoolide õppurid. Lisaks sagedusele paistavad kutseõppurid silma ka tarbitavate... Continue Reading →
Marutaud tapab aastas 70 000 inimest
Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanujuhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks. Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest. Eesti marutaudivaba Marutaud on läbi aegade olnud... Continue Reading →
OECD soovitab suunata põllumajandustoetused tootlikkuse tõstmisesse
Sel nädalal esitleti Brüsselis OECD värsket põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruannet. Sedakorda on lisaks OECD riikidele hinnatud ka kasvavate majanduste, kokku 47 riigi, põllumajanduspoliitikat, mis hõlmab ca 80% maailma põllumajandustoodangust. OECD indikaatoritest on kõige tuntum tootjatoetuse mõõdik ehk PSE (Producer Support Estimate). PSE mõõdab selliste toetuste osa, mis jõuab põllumajandustootja taskusse. Pärast ajalooliselt madalat põllumajandustoetuste... Continue Reading →
Lemmikloom vajab reisimisel passi
Koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm. Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu... Continue Reading →
Mis on jääk- ja saasteained toidus?
Kas olete kunagi mõelnud, mis ained satuvad toidu sisse selle suitsutamisel? Või kuhu kogunevad dioksiinid? Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev teeb Maablogis väikese ülevaate, mida kujutavad endast jääk- ja saasteained, mis mõnikord toitu võivad sattuda. Jääkainetega on tegelikult lihtne - need on need ained, mida on toidu tootmisel kasutatud mingisuguse efekti saamiseks, näiteks mõne... Continue Reading →
Millised olid talupere pulmakombed? II osa
19. sajandi pulmad kestsid enamast 3 päeva kuni nädal aega. Niinimetatud kahe otsaga pulm toimus nii peigmehe kui ka pruudi kodus, kuid oli ka ühe otsaga pulmi, mis toimusid ühel pool. Esimene päev ehk saajapäev – pulmapidu algas mõlemal pool eraldi. Juba vara hommikul võeti ette meeleolukas ja kärarikas saajasõit, so sõit pruudi järele. Pulmakaravani... Continue Reading →
Sööme arvatust mahedamalt
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam. Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid... Continue Reading →
Millised olid talupere pulmakombed? I osa
Suvi on abiellumiste aeg ning seetõttu vaatame meiegi eesti pulmatraditsioone läbi aja. Meie esivanemate pulmakombestikust saamegi täpsemalt rääkida 19. sajandi algusest. Sellest ajast pärinevad järjekindlamad kirjalikud ülestähendused, kirjutab Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner. "Elu saab sisu alles seal, kus inimese mõtlemine ja püüdmine mitte ainuüksi omaenese isiku peale ei sihi, vaid... Continue Reading →
Kuidas kasvatada 850 tonni kala ja vähke?
Eelmise aasta lõpuks oli Eesti vesiviljelussektoris – see tähendab kala- ja vähikasvandustes – viimase kuue aasta jooksul Euroopa Kalandusfondi toel ellu viidud projektide võimsus tervelt 850 tonni. Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta kasvatatud kala müük 370 tonni. Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis tegelikult üldse head looduslikud tingimused, seda nii vee- kui maaressursi mõttes. Euroopa Liiduga liitumise järel on... Continue Reading →
Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta
Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta. ... Continue Reading →
Maablogi 