Eesti toit tegi 16. jaanuari õhtul etteaste tõeliselt suure publiku, Grüne Woche 2014 avatseremoonia pea 5000 kutsutud külalise ees. Menüü koostas Eesti Peakokkade Ühendus ja toidu valmistas EPÜ meeskond peakokk Inga Paernurme juhtimisel. Ei pea lisamagi, et toit oli Eestile tõeliselt hea saadik ehk maitses imehea. Vaata, mis oli menüüs: SUUPISTED: Metsaseene salat rohelise sibula... Continue Reading →
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. 10 punkti suure maheküsitluse tulemustest: Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse... Continue Reading →
Magusaks suupisteks sobivad seakõrvad ehk rasvas küpsetatud küpsised, mis omal ajal olid väga moes, kuid praeguseks üsna unustuse hõlma vajunud. Nõukogude ajal levisid need retseptid perenaiselt perenaisele ja köögist kööki, kuid juhiseid nende maiustuste valmistamiseks andsid ka kokaraamatud. 50 seakõrva tegemiseks on vaja: 1/2 l piima, 50 g pärmi, 1 tl soola, 1 tl suhkrut,... Continue Reading →
Jõuludeks on paslik valmistada mõnd sellist toitu, mis näiteks vanaema nostalgilisi mälestusi heietama paneks. Siis oleks mõnus maitsva suutäie kõrvale kuulata vanu lugusid, kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist. Üks selliseid toite on verikäkk – saadav poest, aga hea tahtmise korral võib ise ka käkki keerata. 20 mehise käki jaoks on tarvis: 0.6 l verd 0,4... Continue Reading →
ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni koostatav hinnaindeks näitab kala hinna järjepidevat kasvu, mida veab nõudluse kasv maailmaturul, rääkis Felix Dent ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast. Nõudlust veab jõudsalt kasvav Hiina turg, mis on kerkinud maailma neljandaks importivaks riigiks ning on maailma suurim kalatooteid eksportiv riik. FAO andmeil kasvab ka Euroopa Liidu kalanõudlus, kus on probleemiks kujunemas... Continue Reading →
Maailma kalakaubandus on tõusuteel ning olukorras, kus maailma kalavarude säilitamine on aina teravam küsimus, on maailma kalanõudluse rahuldamisel kasvav osatähtsus vesiviljelustoodangul, väidab Felix Derk ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast. „Merekalade varud on ülepüügi tõttu ammendumas, seega toodangu suurendamiseks potentsiaali ei ole,“ selgitab Derk. FAO andmebaasist selgub, et 392 loodusliku päritoluga kalaliigist on 15% ülepüütud, 6%... Continue Reading →
Kalavarude ühisesse majandamisse on sisse kirjutatud huvide konflikt, mis takistab kalandussektori arengut, väidab Islandi Ülikooli professor Ragnar Arnason. Teisest maailmasõjast alates on kalalaevastikud kasvanud, kasumlikkus langenud ning kalavarud vähenenud. Maailma kalandussektori väärtus on erinevatel andmetel hinnanguliselt ca 90 miljardit USD. Sealjuures puhaskasum on hinnanguliselt 5 miljardit USD ja kalandussektorile eraldatud toetused jäävad suurusjärku 10 miljardit... Continue Reading →
Eile rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest. Toome välja 10 punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest. Eestis müüdav kala on tervisele ohutu. Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on... Continue Reading →
Millises Euroopa Liidu liikmesriigis kasvatatakse kõige rohkem nisu, maisi või otra? Kui palju lehmapiima ostavad kokku liikmesriikide piimatööstused? Millises liikmesriigis toodetakse enim joogipiima, juustu ja võid? Ja kus toodetakse kõige rohkem sea-, veise- ja linnuliha? Vastused selguvad Eurostati värskest ülevaatest. Kokku tootsid Euroopa Liidu 28 liikmesriiki eelmisel aastal 285 miljonit tonni teravilja. Kuna aga teraviljatoodang... Continue Reading →
Kriisi-, häda- või eriolukord tähendab sellist olukorda, kus muuhulgas on katkenud normaalne toiduga varustamise süsteem. Mida selline olukord endast kujutab ja mis võiks igaühel kapis varuks olla, kirjutab Maaeluministeeriumi haldusosakonna nõunik Mari Hõbemäe. Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 