Eesti kalal läheb Saksamaal hästi – näiteks aastatel 2010-2012 suurenes kalatoodete eksport Saksamaa suunal koguseliselt 30% ning väärtuseliselt 70%. Eelmise aasta jaanuarist kuni oktoobrini viidi Eestist põllumajandustooteid Saksamaale 32,6 miljoni euro eest, millest suurima osa moodustas kala. Kokku on 2013. a jaanuarist - oktoobrini Saksamaale eksporditud põllumajandustooteid 32,6 miljoni euro väärtuses, sellest Eestis valmistatud tooteid ... Continue Reading →
Eesti toit võidab Saksamaal südameid
Eesti toit on 16.-26. jaanuarini esindatud maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Berliinis - Grüne Wochel 2014. Stendikülastajate hulk ja suur meediahuvi näitab, et Eesti toit on võitmas Euroopa suurima tarbijaturu südameid. Esimese kahe päevaga müüdi Eesti stendil maha umbes 3000 tikuvõileiba ja suupistet, 1000 portsjonit põdraliha grillvorsti, 21 vaati heledat ja 7 vaati tumedat... Continue Reading →
Eesti toit maailma suurimal toidumessil Grüne Woche 2014
Eesti toit maailma suurimal toidumessil Grüne Woche 2014, a set on Flickr.
MENÜÜ: Milliste toitudega tutvustada Eestit?
Eesti toit tegi 16. jaanuari õhtul etteaste tõeliselt suure publiku, Grüne Woche 2014 avatseremoonia pea 5000 kutsutud külalise ees. Menüü koostas Eesti Peakokkade Ühendus ja toidu valmistas EPÜ meeskond peakokk Inga Paernurme juhtimisel. Ei pea lisamagi, et toit oli Eestile tõeliselt hea saadik ehk maitses imehea. Vaata, mis oli menüüs: SUUPISTED: Metsaseene salat rohelise sibula... Continue Reading →
Suur maheküsitlus: ELis ostetakse mahetoitu keskkonna pärast
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. 10 punkti suure maheküsitluse tulemustest: Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse... Continue Reading →
Jõulumaiuseks tee seakõrvad
Magusaks suupisteks sobivad seakõrvad ehk rasvas küpsetatud küpsised, mis omal ajal olid väga moes, kuid praeguseks üsna unustuse hõlma vajunud. Nõukogude ajal levisid need retseptid perenaiselt perenaisele ja köögist kööki, kuid juhiseid nende maiustuste valmistamiseks andsid ka kokaraamatud. 50 seakõrva tegemiseks on vaja: 1/2 l piima, 50 g pärmi, 1 tl soola, 1 tl suhkrut,... Continue Reading →
Kuidas teha verikäkki?
Jõuludeks on paslik valmistada mõnd sellist toitu, mis näiteks vanaema nostalgilisi mälestusi heietama paneks. Siis oleks mõnus maitsva suutäie kõrvale kuulata vanu lugusid, kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist. Üks selliseid toite on verikäkk – saadav poest, aga hea tahtmise korral võib ise ka käkki keerata. 20 mehise käki jaoks on tarvis: 0.6 l verd 0,4... Continue Reading →
GRAAFIK: Kala hind maailmaturul tõuseb
ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni koostatav hinnaindeks näitab kala hinna järjepidevat kasvu, mida veab nõudluse kasv maailmaturul, rääkis Felix Dent ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast. Nõudlust veab jõudsalt kasvav Hiina turg, mis on kerkinud maailma neljandaks importivaks riigiks ning on maailma suurim kalatooteid eksportiv riik. FAO andmeil kasvab ka Euroopa Liidu kalanõudlus, kus on probleemiks kujunemas... Continue Reading →
Tulevik on vesiviljeluse päralt, kilul-räimel samuti potentsiaali
Maailma kalakaubandus on tõusuteel ning olukorras, kus maailma kalavarude säilitamine on aina teravam küsimus, on maailma kalanõudluse rahuldamisel kasvav osatähtsus vesiviljelustoodangul, väidab Felix Derk ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast. „Merekalade varud on ülepüügi tõttu ammendumas, seega toodangu suurendamiseks potentsiaali ei ole,“ selgitab Derk. FAO andmebaasist selgub, et 392 loodusliku päritoluga kalaliigist on 15% ülepüütud, 6%... Continue Reading →
Islandi kalandusteadlane: Eestil üsna tõhus kalavarude majandamine
Kalavarude ühisesse majandamisse on sisse kirjutatud huvide konflikt, mis takistab kalandussektori arengut, väidab Islandi Ülikooli professor Ragnar Arnason. Teisest maailmasõjast alates on kalalaevastikud kasvanud, kasumlikkus langenud ning kalavarud vähenenud. Maailma kalandussektori väärtus on erinevatel andmetel hinnanguliselt ca 90 miljardit USD. Sealjuures puhaskasum on hinnanguliselt 5 miljardit USD ja kalandussektorile eraldatud toetused jäävad suurusjärku 10 miljardit... Continue Reading →