Kogu maailmas kogub poolehoidu loodusega kooskõlas toimuv põllumajandustootmine. See tähendab, et taimekaitse on suunatud isenditevahelistele suhetele ja keemilised tõrjevahendid võetakse appi alles siis, kui muudmoodi enam ei saa, kirjutab Maablogis põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. 1. Taimedele tuleb luua soodsad tingimused ja neid hästi hooldada. Tugevad ja elujõulised taimed suudavad umbrohtudega paremini konkureerida, ei... Continue Reading →
10 sammu, kuidas saada mahetootjaks
Igal aastal on 10. aprill see tähtaeg, mis ajaks tuleb märku anda oma soovist alustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse või mesindusega. Sellel puhul anname täna lühikese ülevaate, mida mahetootmisega alustamiseks peab tegema, kui äriidee on juba olemas. 1. Kui on tekkinud soov mahepõllumajandusega tegeleda, tuleks kõigepealt läbi lugeda mahepõllumajanduse seadus ja teha endale selgeks mahetootmise nõuded. Kasuks... Continue Reading →
Millist kala tarbitakse Euroopas?
Kala osakaal elanike toidukulutustes on enamikes Euroopa riikides veidi tõusnud, näidates nii kala hinnatõusu mõju kui ka tarbitavate koguste suurenemist. Riigiti on arengud erinevad, aga üldine trend on lõhe osakaalu suurenemine eurooplaste menüüs. Lähinaabrite eelistused on sarnased Nii Lätis kui Leedus on kala osakaal toidukulutustes sarnane Eestile (4,6-4,7%). 2012. aastal kulutati mõlemas riigis kalale ja... Continue Reading →
Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale
Kala tarbimine maailmas on aastate jooksul järjekindlalt kasvanud. Viimase paarikümne aasta jooksul on aga kasv tulnud mitte enam püügi, vaid kiiresti areneva vesiviljelustoodangu arvel, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest. 2011. aastal andis vesiviljelus juba 41% kogu kala ja mereandide ressursist, tootes 63,6 mln tonni kala ja muid mereande aastas (veel 2001. a oli... Continue Reading →
Kuidas saavad mahetoidu kätte taanlased, britid, sakslased…?
Tänases Maablogi postituses anname ülevaate, kuidas läheb mahetoidul Taanis, Suurbritannias, Saksamaal ja Itaalias. Riike ühendab mahetoidu hea kättesaadavus supermarketitest, selgub TNS Emori koostatud ülevaatest. Taanis mahetoidu müügikasv toitlustuses Taanis nagu ka teistes põhjamaariikides müüakse suurem osa mahetoitu tarbijatele läbi jaekettide: supermarketite, discounterite ja kaubamajade. Läbi tavajaekaubanduse müüdi 2012. aastal mahetooteid 5,5 miljardi Taani krooni eest ja... Continue Reading →
Mahetoit – kust seda kätte saada?
Eestis on mahetoidule spetsialiseerunud ökopoode 40 ringis, lõviosa mahetoodete müügikäibest (ca 70%) tuleb aga läbi suuremate jaekettide, selgus EMORi korraldatud tarbijaküsitlusest. Samas Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on tavakaubanduse ja muude kanalite müük aga üpris võrdselt jaotunud. Eestis tarbijaküsitluses osalenutest 58% soovib mahetoitu osta tavalisest toidupoest, veerand vastajaist eelistaks mahetoitu osta otse tootjalt, 22% turult, 12%... Continue Reading →
Kas kanepist saab midagi tarka teha?
Kanepist rääkides seostub koheselt narkootiline aine. Kas teadsite aga, et harilikku kanepit kasvatati kiu saamiseks juba 4000. aastal eKr? Või et hariliku kanepi (Cannabis sativa) lähim sugulane on humal? Peale hariliku kanepi võivad eraldi kanepiliikidena olla toodud veel india kanep (Cannabis indica Lam.või Cannabis sativa L. ssp. indica (Lam.) E. Small et Cronq.) ja metsik... Continue Reading →
Tarbijad soovivad mahetoodetele odavamat hinda
Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest. Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest.... Continue Reading →
Kuidas tagatakse lisaainete kasutamise ohutus?
Olgu alustuseks öeldud, et kõik turul olevad toidud peavad olema ohutud tarbijale ja kindlasti ei tohi need sisaldada ohtlikke aineid. Tervisele ohututest lisaainetest on koostatud Euroopa Liidu lisaainete loetelu, milles on ära toodud nende lubatud kasutusalad. Lisaainete toksikoloogilise ohutuse hindamisel arvestatakse aine mürgisuse andmeid nagu mõju ainevahetusele, krooniline ja subkrooniline mürgisus, kantserogeensus jne. Samuti arvestatakse... Continue Reading →
Kuidas läheb Eesti mahesektoril?
Et mahetoit on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviksid tarbijaküsitluste andmeil osta just mahetoitu. Just seepärast teeb kiiret arengut ka Eesti mahesektor. Eesti põllumajandusmaast 15% on mahepõllumajandusmaa ja sellega oleme Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad... Continue Reading →