Soome vajab Eesti toidukaupu - alates 2010. aastast on siit rohkem põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome viidud kui vastupidi. Mullu oli kaubavahetus ligi 50 miljoni euro väärtuses Eesti kasuks. Peamiste partnerriikide arvestuses oli Soome mullu kolmandal kohal nii ekspordi kui impordi arvestuses, osakaaludega vastavalt 17% ja 11%. Olulisim ekspordiartikkel on viimastel aastatel olnud rapsiseeme (18-22 mln... Continue Reading →
Millisel pullil on ilusaim tütar?
Aastaid või aastasadu on inimesed pidanud erinevaid väljanäitusi nii aiasaadustele või loomadele. Taasiseseisvumise aja paiku mõistsid Eestimaa tõuaretajadki, et ka neil peab midagi sellist olema, kirjutab Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust. Kuidas lehmad endale välismaa spetsialisti said Esimesed väljanäitused toimusid 14. juunil 1990 eesti punase tõu aretajatele ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju... Continue Reading →
Milline on põllumajandusmaa turg Eestis?
Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumajandusmaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind, kasvutrendi näitavad ka rendihinnad. Ülevaate arengutest põllumajandusmaaga annab Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. Viimase kümne aasta jooksul on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda.... Continue Reading →
Kogu tõde suvistepühadest: kelle ukse taha viia kased ja kuhu pole meestel asja?
Nelipühad (suvistepühad, kasepühad, suipühad, meiud, karjasepühad, kiige ja munapühad) on liikuvad pühad – seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid jätab need pidustused 10. mai ja 14. juuni vahele. Ülevaate nelipühadest annab Pille Perner C.R. Jakobsoni Talumuuseumist. Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Tänapäeva kodudes on veel säilinud kaskede tuppa toomise... Continue Reading →
Mis meil Ukraina põllumajandusest?
Ukraina on maailma suuruselt neljas teravilja eksportija ning aprillis otsustas Euroopa Liit toetada Ukrainat muuhulgas ühepoolsete kaubandussoodustustega. Kuidas see mõjutab Eesti põllumeest? Ukrainas toodetakse keskmiselt 20 miljonit tonni nisu (3% maailma toodangust), 30 miljonit tonni maisi (üle 3% maailma toodangust) ja 7,3 miljonit tonni otra (üle 5% globaalsest toodangust) aastas. Tänavu suvega lõppeva teravilja-aasta ekspordiprognoos... Continue Reading →
Eesti vesiviljelustoodangu müügimahud saavutasid rekordtaseme
Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase. Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja 5 tonni... Continue Reading →
Kuidas ma tean, et mahetoit on mahe?
Mahetoote tunneb tavaliselt ära näiteks kirjade "mahepõllumajanduslik" ja "öko-", või hoopiski nn eurolehekese järgi. Aga kuidas õigupoolest saab ühest mahetomatist maheketšup või maheveisest mahe lihatoode? Ülevaate annab mahepõllumajanduse büroo juhataja Marika Ruberg. Töödeldud toidu puhul võib mahepõllumajandusele viidata, kui vähemalt 95% toote põllumajanduslikke koostisosi on pärit mahepõllumajandusest. See tähendab, et need koostisosad on kasvatatud üleminekuaja... Continue Reading →
Kuidas kasvatada aedherneid?
Iga hernesõber teab ilmselt, kui mõnusad on enda või vanaema aiast nopitud herned. Täna anname Maablogis lühikese ülevaate, kuidas kasvatada aedherneid. Hernes vajab idanemiseks palju niiskust, mistõttu teda külvatakse võimalikult varakult. Varajase külvi korral on ka taimekahjurite oht väiksem. Hernest samal kohal mitte kasvatada enne nelja aastat (mullas säilivad haigustekitajad). Herne tõusmed taluvad lühiajalist külma... Continue Reading →
Kuidas koduaeda muru rajada?
Madal, tihe ja tallamisele vastupidav muru vajab asjatundlikku rajamist, sobivaid taimeliike ja -sorte ning nõuetekohast hooldamist. Täna anname Maablogis ülevaate, kuidas rajada koduaeda mõnus ja vastupidav muru. Esmalt tuleb kindlaks määrata muruala suurus. Sobiv külvisenorm normaalsetes kasvutingimustes on 10-15 g/m². Kui külvatakse rohkem seemneid, kui võib kasvada võrseid pinnaühikul, siis toimub üleasustuse tõttu stiihiline hõrenemine.... Continue Reading →
Eesti kasutab põllumajanduses taimekaitsevahendeid säästlikult
Aastatel 2006-2012 vähenes taimekaitsevahendite kasutamine Eesti põllumajanduslikes majapidamistes ligi viiendiku võrra. See näitab taimekaitsevahendite optimeeritud ja säästlikku kasutamist, kirjutab põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. 2012. aastal kasutati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes taimekaitsevahendeid kokku 691,9 tonni, mis on 14% ehk 112,3 tonni vähem kui 2011. aastal. Kui 2006. aastal kasutati põllumajandusmaal taimekaitsevahendeid 1,02 kg/ha, siis kuus... Continue Reading →