OECD septembris avaldatud raporti järgi on võtmeküsimus, kuidas suudab põllumajandussektor kohaneda muutustega turgudel, üha enam piiratud loodusressurssidega või uute majanduslike võimalustega. Toetuste osakaal põllumajandustootjate sissetulekutes on kahanemas, kirjutab põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares. NB! OECD värske põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruanne on huvitav lugemine eriti neile, kes sihivad uusi turge Euroopast väljaspool... Continue Reading →
Eesti toit – kas jääme rukkirahvaks või liitume friikartuli austajatega?
Kohalik toit on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist ning täpselt nõnda nagu panustame oma kultuuri hoidmisse ja arendamisesse, tuleb teha seda ka toidu puhul. Selles tegevuses on põllumeeste, töötlejate ja tarbijate arusaamade ja jõudude ühendamine A ja O, kirjutab põllumajandusminister Ivari Padar. Kõike huvipakkuvat tuleb loomulikult maitsta, kuid on oluline, mida ja kuidas me... Continue Reading →
Praegu saab sõna sekka öelda Leaderi plaanide koostamisel
Neil, kel kodukandi vajaduste ja arengu osas häid ideid, on just praegu õige aeg ühendust võtta oma piirkonna Leader-tegevusgrupiga, kirjutab Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialist Tanel Tang. Üle Eesti on 26 kohalikku tegevusgruppi asunud tegema plaane, mida järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu vahendite toel ellu viia. Kuna kõige parem ülevaade kohalikest vajadustest on just kohalikul... Continue Reading →
Eesti hobumajandus kogub hoogu
Hobumajandus on Euroopas üha kasvav sektor – ratsutajate osakaal kasvab igal aastal umbes 5% ja sektori majanduslik maht on 100 miljardit eurot. Hobumajandusest annab tänases Maablogi postituses ülevaate põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Inimene alustas hobuse kodustamisega ligikaudu 4000 aastat enne meie aega. Sellest ajast saadik on hobune olnud inimesele väga suureks abimeheks ja kaaslaseks.... Continue Reading →
Mida tähendab põllumajanduse „rohestamine“?
Uus ja kuum sõna põllumajanduses on „rohestamine“ – Euroopa roheliste liikumise algatus, mis tulevast aastast tähendab põllumeestele uusi nõudeid otsetoetuste saamisel. Kõigile liikmesriikidele kohustuslik uus osa EL ühisest põllumajanduspoliitikast toob endaga kaasa senisest suurema tähelepanu keskkonnahoiule. Nn rohestamine ehk kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimine kannab endas eesmärki vähendada toidu tootmise mõju keskkonnale. Euroopa Liidu... Continue Reading →
Väikekarjade toetamine kindlustab 4000 töökohta
Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta mitmeid tootmiskohustusega seotud eritoetusi. Kõrgemat toetust saab näiteks lihaveisekasvatajast väiketootja, kel on karjas 25 ammlehma või ka suurtootja, kes paarisajal hektaril köögivilja kasvatab. Loomakasvatuses on eritoetus ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis. Toetust on plaanis maksta näiteks 100 või vähema lehmaga piimatootjatele. 4000 töökoha... Continue Reading →
Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud
Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga... Continue Reading →
Millest räägib eesti toit?
Täna toimus põllumajandusministeeriumis arutelupäev, kus toidusektori erinevad osapooled rääkisid oma nägemusest ja koos pandi kirja märksõnad, mida Eesti toidu lugu võiks jutustada. Loe Maablogist, mida osalejad arutasid ja räägi kaasa loo kommentaarides või eesti toidu Facebooki lehel. Dmitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut: „Kiiks peab olema, et vot see on Eesti oma! See osutubki määravaks.“ Eesti... Continue Reading →
Milline on traditsiooniline eesti jaanipäevatoit?
Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. Millised on olnud jaanipäevakombed ja –toidud, kirjutab täna Maablogis Kurgja Talumuuseumi teadur-pedagoog Kersti Kaas. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva puhul tähtsam jook kui söök. Mulgimaal valmistati jaanikahja... Continue Reading →
Millist toitu Eesti Hiinasse viib?
Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjaile ja toidutööstustele kahtlemata ahvatlev. Kui praegu ekspordime toidukaupadest sinna kõige suuremas mahus mustikaid, siis suur huvi on viia Hiinasse ka piimatooteid. Põllumajandussaaduste kaubandus Eesti ja Hiina vahel näitab ekspordikasvu, kuigi mahud on veel väga väikesed – mullu ületas Hiinasse müüdavate toidukaupade maht esimest korda 10 miljoni euro piiri.... Continue Reading →