Tulemuslik regionaalpoliitika ja riigi eri piirkondade tasakaalustatud areng on ainuvõimalik eesmärk, kui soovime, et iga Eesti elanik saaks elada head elu ja leida võimalused eneseteostuseks. Suur regionaalne ebavõrdsus ja mahajäämus seevastu pärsib riigi majanduslikku konkurentsivõimet ning paljude inimeste elukvaliteeti ja eneseteostusvõimalusi. Mismoodi koordineeritakse regionaalarengut riigi tasandil ning mida on tehtud või tegemata jäetud selle tasakaalustamiseks?
Kuidas toita Eestit aastal 2030?
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kõik uuemad analüüsid näitavad seda, et meie praegune toidusüsteem tuleb muuta vastupidavamaks, õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Kuidas haakuvad need eesmärgid Eesti prioriteetidega?
Kuidas hoogustada Eesti tasakaalustatud arengut? Maakonnaülest koostööd edendavad arengulepped avavad selleks uusi võimalusi
Kas Eestis on tõesti nii, et inimene saab elada seal, kus ta soovib, mitte seal, kuhu sunnivad teda kolima töökoht või teenused? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks olulisemaid eesmärke on tagada, et vastus sellele küsimusele oleks jah. Postituses kirjutame sellest, kuidas regioonide arengut Eestis aitaks tasakaalustada maakondadeülene koostöö läbi piirkondlike arengulepete.
Kuidas muuta tootmisjäägid uueks ressursiks?
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Eesti Maaülikooli teadlased otsisid ministeeriumi tellimusel viise jääkidele kasutust leida.
Kas kilust võib teha anšoovist? Märgistamise ja tarbijaõiguse vaatenurk
Kas anšoovis on kalaliik või toode? Poodides näeme anšoovise nime kandvaid tooteid, mille koostises seisab hoopis kilu. Tarbija võib õigustatult küsida: kas mind eksitatakse?
Kutselise kalapüügi 2024. aasta ülevaade
Selle aasta selgroog on juba murtud. See tähendab, et käes on aeg heita pilk tagasi eelmise aasta kutselise kalapüügi statistikale. Kui vana oli mullu kõige vanem kutseline kalur? Mis oli kõige väärtuslikum püütav kalaliik? Milline mereand moodustas suisa 92% kaugpüügi saagist? Kõigest sellest ja veel paljust muust põnevast statistikast annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn.
Kas uus kodu toob kaasa ka lasteaia- ja koolikoha?
Tänapäeval koonduvad paljud töökohad suurematesse linnadesse, mistõttu kolivad maalt linna ka paljud kõrgharitud noored. Kuidas aitaks seda probleemi lahendada sotsiaalse taristu arendustasu?
Paneme päikesepargid kogukondi teenima
Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisel on omavalitsuse kanda oluline roll kogukonna ja arendajate vahendajana. Osa omavalitsusi sõlmib juba praegu päikeseparkide arendajatega hea tahte lepinguid, millega määratakse osa müügitulust omavalitsusele. Sellisel tegevusel puudub aga veel selge õiguslik alus. Miks ja kuidas plaanib riik seda olukorda parandada?
Kohalikke sorte kasvatades hoiame ja kanname kohalikku kultuuripärandit
Miks tasub kasvatada kohalikke taimesorte? Postituses räägime Eestis kasvatatud sortide eelistest.
Riik annab investeeringutoetust kalasadamate arendamiseks
Ettevõtjad, kaluriorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust, et teha investeeringuid traalpüügisadamatesse ja parandada merelisi ligipääse sadamatele. Toetust saab küsida ka kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamiseks. Miks on toetust Eesti kalandussektorile väga vaja ning milleks saab seda taotleda?