Traditsiooniliselt teeme aasta alguses kokkuvõtteid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahendatud regionaaltoetustest. Millised neist eelmisel aastal silma paistsid? Sellest kirjutab ministeeriumi regionaalpoliitika osakonna peaspetsialist Katrin Orgusaar.
Regionaaltoetuste eesmärk on tugevdada piirkonna ettevõtjaid, kogukondi ja omavalitsusi.
Vastukaaluks Tallinna ja Harjumaa tõmbejõule on mõned regionaalarengu meetmed suunatud eripäraste piirkondade toetamisele (idapiirialad, hajaasustusalad, väikesaared), mõnes meetmes on erinevatele piirkondadele arvestatud erinevad toetusmäärad või on meede suunatud kahanevatele omavalitsustele.
2025. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetusmeetmetest regionaaltoetuseks kokku ligi 140 miljonit eurot. Sellele lisandusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavad laenud ja käendused.
Maakondade vaates sai eelmisel aastal enim regionaaltoetusi Ida-Viru maakond (25 miljonit eurot). Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Hiiu, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus see ulatus pea 400 euroni ühe elaniku kohta.
2025. aastal toetust saanud projektide loetelu on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
Omavalitsuste hoonete energiatõhususe meetmed
Moderniseerimisfondi ja süsihappegaasi heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu toel jätkati 2025. aastal kohalike omavalitsuste hoonefondi järk-järgulist uuendamist ja kaasajastamist.
Hoonete energiatõhususe meetmetes rakendatakse suuremat toetusmäära omavalitsustele, kelle tulud elaniku kohta on väiksemad. Lisaks rakendatakse maksimaalset toetusmäära ka väikesaareliste omavalitsuste puhul. Sellega tagatakse omavalitsuste hoonefondi uuenemine võimalikult ühtlases tempos üle Eesti.
2025. aastal jagati toetusteks kokku 50 miljonit eurot, mille tulemusel rekonstrueeritakse üle Eesti energiatõhusaks 25 avalikke teenuseid pakkuvat hoonet ning ehitatakse amortiseerunud ja energiat raiskavate hoonete asemele 13 kaasaegset liginullenergiahoonet.
Ida-Virumaa elamuehituse meetmed
2025. aastal alustas riik koostöös erasektoriga kortermajade ehitamist Ida-Virumaal, eesmärgiga leevendada Ida-Virumaa kinnisvara turutõrget ja motiveerida arendajaid rajama uusi elamispindu. 2025. aastal toetati kahe korterelamu rajamist kokku poole miljoni euroga.
Ida-Virumaa omavalitsused said taotleda toetust ka tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks. Toetus aitab vähendada väheväärtuslike ja alakasutatud korterelamute hulka ja parandada Ida-Viru maakonna elukeskkonna kvaliteeti. Eelmisel aastal eraldati toetusteks 1,8 miljonit eurot neljale projektile, mis asuvad Alutaguse vallas, Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linnas.
Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused
Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste meetmes sai eelmisel aastal toetusotsuse 20 projekti toetuse kogumahuga 16,6 miljonit eurot. Meede võimaldab kahaneva rahvaarvuga omavalitsustes parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.
Meetme raames on omavalitsustel kavas kujundada ümber hariduse ja spordiga seotud ning erivajadusega lastele mõeldud teenused ja teha selleks vajalikud investeeringud. Mitmes omavalitsuses on plaanis renoveerida kohalik ühisveevärk ja kanalisatsioon. Projektide tulemusi saab näha lähiaastatel.
Ettevõtlustoetused
Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus
Meetmes sai 2025. aastal toetust 44 ettevõtjat kokku 4,7 miljonit eurot. Meede võimaldab ettevõtetel soetada uudset tehnoloogiat, tõsta oma ressursitõhusust ja luua selle tulemusel uusi töökohti.
Näited on kõnekad:
- Saaremaal investeeris kivitooteid valmistav ettevõte CNC-tehnoloogiasse ja lõi uue töökoha;
- Tartumaal soetas klaasitootja 3D-mõõtetehnoloogia ja tugevdas oma insenertehnilist võimekust;
- Lääne-Virumaal investeeris ettevõte keevitusrobotitesse ja lõi kolm uut töökohta.
Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede
2025. aastal jätkus toetusmeetme raames taotluste vastuvõtt.
- Põlvamaa ettevõte RK-Wood OÜ sai toetust kaasaegsete tootmisseadmete ja -lahenduste soetamiseks. Uued seadmed ja lahendused võimaldavad toota keerukamaid ja kvaliteetsemaid mööblidetaile, väärindada tootmisjääke, vähendada kulusid ja ettevõtte keskkonnamõju.
- Võrumaa ettevõte Prolatio sai toetust sae- ja höövelmaterjali tootmisliini moderniseerimiseks, mis võimaldab ettevõttel suurendada tootmismahtu; projekti tulemusel lisanduvad ka uued töökohad.
- Valgamaa ettevõte SEMT Ehitus sai toetust väikelaaduri ostuks, millega saab senisest kiiremini ja tõhusamalt teha erinevaid haljastus- ja puhastustöid.
Need on vaid mõned näited toetust saanud projektidest. Kokku toetati eelmisel aastal 1,5 miljoni euroga 28 ettevõtet.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendused ja laenud
Maaelu Edendamise Sihtasutus sõlmis möödunud aastal 232 käenduslepingut kogumahus ligi 29,2 miljonit eurot, mis võimaldas ettevõtjatel pankadest saada laene 44 miljoni euro ulatuses. Enim kasutasid sihtasutuse käendust ettevõtted, kelle tegevusala on põllumajandus (29 protsenti käendatavatest laenudest), metsandus ja puidutöötlus (23 protsenti käendatavatest laenudest) ning tööstus (12 protsenti käendatavatest laenudest).
2025. aastal väljastas sihtasutus maapiirkondade elujärje ja ettevõtluse edendamiseks laene 17,1 miljoni euro ulatuses.
Laene anti ettevõtjatele põllumajandusmaa ostuks, ebasoodsatest oludest tuleneva käibevahendite puuduse leevendamiseks, kalandussektori arengu soodustamiseks, majandustegevuse mitmekesistamiseks, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ning põllumajandusmaa kapitalirendiks.
Lisaks andis sihtasutus eraisikutele laene maapiirkonnas eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.
Kogukondade toetamine
Kogukondlikes tegemistes osalemine annab inimestele võimaluse lüüa kaasa ühiskonnaelus ja panustada oma piirkonna arengusse. Ühtlasi suurendab see inimestevahelist usaldust ja koostöövõimet, mis on kriisiolukorras hindamatu ressurss.
Ida‑Viru piirkondlike algatuste toetusmeede
Toetusmeede on hea näide piirkonna organisatsioonide ja kogukondade suurest tegutsemistahtest. 2025. aastal toetati selles meetmes 171 projekti kokku 1,8 miljoni euroga.
Meetmest toetatakse Ida-Virumaa kogukondade rohujuuretasandi algatusi, mis elavdavad sotsiaalset ettevõtlust, edendavad keskkonnateadlikkust ning aitavad säilitada ja väärtustada kohalikku tööstuspärandit ja -identiteeti.
Väga lai ring mittetulundusühinguid ja noorteorganisatsioone sai selle meetme kaudu esmase kogemuse oma algatuste realiseerimiseks.
Meetme oluline väärtus on noorte kaasamine. Toetati algatusi, mis annavad noortele tugevama rolli piirkonna tuleviku kujundamisel, arendavad nende loovust ja ettevõtlikkust, toetavad neil roheliste oskuste omandamist ning tugevdavad nende sidet kodukohaga.
Hea näide edukast koostööprojektist on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia projekt “Loomepööre”. See andis osalejatele võimaluse arendada oma loomemajanduse äriideid. Inimesed, kellel varem puudus kindlus oma ideede teostamiseks, jõudsid programmi toel selge ärimudelini.
Kogukonna juhitud kohalik areng (Leader)
Leader-meetmest toetatud tegevused olid 2025. aastal suuresti seotud toidujulgeoleku ja kriisivalmidusega. 2025. aastal tehti toetusotsuseid 17,7 miljoni euro ulatuses.
Muu hulgas toetati kohaliku toidu tootmise ja töötlemise võrgustikke, lühikesi tarneahelaid (tootjalt tarbijale) ja piirkondlikke toidumärgiseid. Toetati ka külamajade ja kogukonnakeskuste kujundamist kerksuskeskusteks, mis toimivad kriisiolukordades infopunktide, kogunemiskohtade ja vastastikuse abi keskustena.
Kohaliku omaalgatuse programm
Programmi iseloomustavad märksõnad on kogukonnapõhisus ja koostegemine.
2025. aasta kevad- ja sügisvoorus rahastati programmist 412 projekti toetuste maksumusega 1,1 miljonit eurot. Toetatud on kogukondadele vajalike objektide rajamist, ühistegevusi ning kogukonnale oluliste mälestuste säilitamist.
Hea näide programmi edust on Saaremaal ellu viidud MTÜ Saare Pickleball projekt “Pickleballi väljakute parandamine ja värvimine Kudjapel“. Selle tulemusel sai kogukond püsiva võimaluse harrastada igas vanuses inimestele sobivat spordiala. Väljakutest on kujunenud populaarne kohtumispaik ning projekt on elavdanud piirkonna kogukonnaelu ja toetanud tervislikke eluviise. Projekt nomineeriti Saare maakonna 2025. aasta kogukondade tunnustusüritusel kategoorias “Saare maakonna kogukonna tegu” ning pälvis Eesti Pickleballi Liidu tunnustuse “Aasta tegu 2025”.
Interregi programmid
2025. aastal osalesid Eesti partnerid neljas piiriüleses Interregi programmis, kus Eestile eraldatud toetuse suurus sõltub siinsete partnerite aktiivsusest.
- Kesk-Läänemere programmis osalesid Eesti partnerid 50 projektis toetuse kogumaksumusega 13,7 miljonit eurot.
- Läänemere programmis osalesid Eesti partnerid 11 projektis toetuse kogumaksumusega 689 065 eurot.
- Lisaks osalesid Eesti partnerid kahes Urbact IVC projektis, kus Eesti partnerite toetus oli kokku 142 163 eurot.
- Eesti-Läti programmis sai toetust 32 projekti toetuse kogumaksumusega 2,8 miljonit eurot.
Hea näitena piiriülesest koostööst saab tuua välja Eesti-Läti programmi projekti “Cross-Border Health Innovation: Data Integration and Cooperation for Valga-Valka Region”, milles osaleb Valga Haigla. Projekti raames arendatakse välja turvaline ja kaasaegne piiriülene terviseandmete vahetamise lahendus, mis võimaldab radioloogiaandmete turvalist ja automatiseeritud edastamist Läti riiklikku e-tervise süsteemi. Lisaks töötatakse välja piiriülene tervishoiustrateegia ja tegevuskava, mis aitab tugevdada koostööd Eesti ja Läti tervishoiuasutuste vahel ning parandada piirkonna elanike jaoks ravi järjepidevust ja kvaliteeti.
Need olid vaid mõned näited regionaalpoliitika meetmetest ja projektidest. Rohkem teavet meetmest ja varem toetatud projektidest saab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Maablogi 
Lisa kommentaar