Milleks on veistel kõrvamärgid?

Loomade jälgitavuse tagamine pole tarbetu bürokraatia, vaid osa süsteemist, mis aitab kaitsta nii loomi kui ka inimesi ning võimaldab riigil ja sektoril toiduohutuse tagamiseks ja tarbijate tervise kaitseks tegutseda vajadusel kiiresti ning õiguspäraselt.

Teemat selgitab lähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand.

---

Loomade jälgitavus tähendab lihtsustatult seda, et iga põllumajandusloom on üheselt tuvastatav ning tema kohta on olemas vajalik info: päritolu, pidamiskoht, liikumised, terviseandmed ja vajadusel veterinaarravimite kasutus. Veiste puhul on jälgitavuse keskne osa kõrvamärgistamine ja registrisse kandmine.

Loomade jälgitavus tagab

• toiduohutuse ja seeläbi tarbijate tervise,
• loomade tervise ja heaolu ning
• Eesti võimalused eksportida loomi ja loomseid saadusi.

Miks on veiste märgistamine nende jälgitavuse alustala?

Veiste märgistamise ja jälgitavuse põhimõtted on paika pandud nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides. Eesmärk on tagada see, et loomade päritolu ja liikumine oleks tuvastatav ning nende kohta käiv teave oleks võrreldav terves Euroopa Liidus.

Praktikas tähendab see järgmist:

• veistel on kõrvamärgid (unikaalne identifitseerimisnumber);
• andmed on registris (nt PRIA loomade register);
• loomade liikumised ja nendega seotud toimingud on fikseeritud.

Nende andmete najal on võimalik tagada, et loomaga seotud teave ei kao ära siis, kui loom liigub farmist farmi, farmist tapamajja ning sealt edasi toidutootmisesse.

Kuidas kaitseb veiste jälgitavus tarbijat?

Euroopa Liidu toiduohutuse poliitika kohaselt peab toidu päritolu olema tuvastatav toidutootmise igas etapis. Veiste kõrvamärgistamine ja andmete registris hoidmine aitavad tagada põhimõtte järgimise.

Kontroll tapamajas

Tapamajja jõudes kontrollitakse veise kõrvamärke ja võrreldakse nende andmeid registris olevatega.

Juhul kui kõrvamärgid puuduvad või nende andmed registriga ei klapi, siis ei tohi looma toiduks tappa.

See on otsene tarbijakaitse meede, mis välistab olukorra, kus toiduahelasse jõuab loom, kelle tausta (päritolu, haiguslugu, liikumised) ei saa usaldusväärselt kontrollida.

Antibiootikumid ei tohi juhuslikult toidulauale jõuda

Looma märgistus on seotud tema ravikaardiga ja farmis veterinaarravimite kasutusega. Märgistus võimaldab kontrollida seda, kas looma puhul on ravimeid kasutatud õigesti, kas ravimi keeluaeg või ooteaeg on möödunud ning kas loomalt saadud liha või piim võib sisalda lubamatuid jääke.

Juhul kui loom on märgistamata, siis pole võimalik kontrollida, kas ravimite kasutusel on peetud kinni nõutud ooteajast.

Partii jälgimine

Tapamajas kantakse looma unikaalne kood lihakehale ja sealt hiljem edasi toote pakendile. Kui tootmise mingis etapis avastatakse probleem, nagu näiteks mikroobne saaste, siis on võimalik tuvastada,

• millisest partiist liha pärineb,
• millises tapamajas ning mis kuupäeval loom tapeti ning
• millise farmiga oli loom seotud.

Tänu sellele saab vajadusel kutsuda tagasi täpse toote, nii et asjasse puutumatud ettevõtted ei saa kahju.

Lähenemine “Üks tervis” ühendab loomade, inimeste ja keskkonna tervise

Lähenemine “Üks tervis” lähtub arusaamast, et inimese tervist ei saa käsitleda eraldi loomade ja keskkonna tervisest. Loomade jälgitavus toetab seda vähemalt kolmel viisil.

• Loomataudide varane avastamine ja leviku piiramine
  Juhul kui tekib taudikahtlus või -puhang, siis on väga oluline teada, kus loomad on olnud ja kellega nad on kokku puutunud. Tagatud jälgitavus võimaldab kiiremini seada sihipäraseid piiranguid ja teha kontrolli seal, kus see on päriselt vajalik.

• Vastutustundlik ravimikasutus
  Läbipaistvus oluline ka antibiootikumiresistentsuse kontekstis. Juhul kui ravimikasutus on seotud konkreetse loomaga ja on kontrollitav, siis on ka lihtsam hoida kinni reeglitest ja ennetada riske.

• Loomade heaolu lahutamatu seos nende jälgitavusega
  Juhul kui loom on süsteemis nähtamatu ehk märgistamata, registrist puudu või andmed tema kohta on puudulikud, siis on ka keerulisem teha järelevalvet, pakkuda abi ja vajadusel sekkuda.

Ekspordi vaade

Ekspordiks ei piisa pelgast lubadusest, et meie tooted on kvaliteetsed. Ostjad ja sihtriigid soovivad tõendeid looma päritolu, päritoluriigi tervise- ja järelevalvesüsteemi toimimise ning vajadusel ka looma geneetilise info kohta. Näiteks on aretusloomade puhul oluline tõendatud päritolu.

Lühidalt tähendab see seda, et mida parem ja usaldusväärsem on jälgitavus, seda kindlam on Eesti positsioon nii Euroopa Liidus kui ka ülemaailmsetel turgudel.

Mida annab loomade jälgitavus igale toidutarneahela lülile?

• Tarbijale annab see suurema kindluse, et tema söödav toit on ohutu ja kontrollitud.
• Loomapidaja ja sektori jaoks paneb see paika selged reeglid ning tagab parema riskijuhtimise.
• Riigi vaates võimaldab loomade jälgitavus ennetada ja piirata taudide levikut ning kaitsta nii loomi kui ka inimesi.
• Ekspordi kontekstis tagab see usaldusväärsed tõendid ja turule pääsu.