Kas anšoovis on kalaliik või toode? See küsimus kerkib üles üllatavalt sageli. Poodides näeme anšoovise nime kandvaid tooteid, mille koostises seisab hoopis kilu. Tarbija võib õigustatult küsida: kas mind eksitatakse?
Selleks, et sellele küsimusele vastata, tuleb vaadata Euroopa Liidu ja Eesti õigusakte, mis reguleerivad toidu märgistamist ja kalatoodete turustamist. Õigusakte vaatab ja nende põhjal vastuse annab Kairi Šljaiteris, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalandusturu valdkonna nõunik.
Toidu märgistamise keskne põhimõte on lihtne: tarbijat ei tohi eksitada
Toidu tootmine ja märgistamine peab igal juhul järgima läbipaistvuse, täpsuse ja ausa teavitamise põhimõtteid. Eesmärk on vältida olukordi, kus tarbija võiks toote nimetuse tõttu eksida toote olemuse, koostise või päritolu suhtes. Seda kinnitavad ka kehtivad Euroopa Liidu ja riigisisesed õigusaktid, eelkõige järgmised.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 7 lõige 1, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 artiklid 35 ja 37, mis näevad ette kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lõpptarbijale või toitlustusettevõttele müügiks pakkumisel nõude, et toote märgistusel või etiketil peab olema esitatud kasutatud liigi nimetus eesti keeles ja teaduslik nimetus ladina keeles.
- Regionaal- ja põllumajandusministri 28.11.2024 määrus nr 74 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete liikide tootenimetuste loetelu“ (edaspidi ministri määrus), milles on loetletud müügiks pakutavate liikide nimetused eesti keeles ja teaduslikud nimetused ladina keeles, et ettevõte saaks järgida tarbijateabe erinõudeid.
Turustusnormid ja nende piirid
Samal ajal tuleb möönda, et Euroopa Liidu õiguses ei ole kehtestatud anšoovisest valmistatud toodetele oma turustusnormi, erinevalt näiteks sardiini- ja sardiinilaadsetest konservidest. Toote turustusnorm sätestab kalaliigid ja muud kvaliteedinõuded või valmistamise asjaolud, et toodet võiks selliselt nimetada.
Osa kalaliikide ja kalatoodete puhul on liidus kokku lepitud turustusnormid. Näiteks on olemas selged reeglid järgmistele toodetele:
- värske ja jahutatud kala;
- tuuni- ja bonitokonservid;
- sardiini- ja sardiinilaadsed konservid.
Näiteks sätestab sardiinikonservide turustusnorm[1], et sardiinikonserviks võib nimetada toodet, mis on tehtud liigi Sardina pilchardus kaladest. Sardiinilaadne konserv aga on toode, mida turustatakse ja esitletakse samamoodi kui sardiinikonservi, aga mis võib olla valmistatud kümnetest teistest kalaliikidest, sealhulgas anšoovisest, kilust või räimest.
Rahvusvahelise kaubanduse paindlikkus
Rahvusvahelise kaubanduse aluseks oleva kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohaline kood 16041390 on ühine kilust, sardiinist või sardinellist kalatootele või -konservile, kus kala on tükkidena või tervena, kuid mitte hakklihana (inglise keeles sardinella, brisling or sprats, whole or in pieces, but not minced, prepared or preserved). See näitab, et rahvusvahelise kaubanduse tasemel käsitletakse neid liike piisavalt sarnastena.
Seetõttu võib järeldada, et väikesest avavee- ehk pelaagilisest kalast valmistatud tooted on oma olemuselt piisavalt sarnased, et nende tooraines saaks olla paindlik ning kohalikku saadaolevat ressurssi võiks väärindada üldiste märgistamisnõuete ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse põhimõtete raames.
Anšoovis kui liik versus anšoovis kui toode
Oluline on eristada anšoovist kui kalaliiki ja anšoovist kui toote valmistusviisi. Eesti ja Põhjamaade kontekstis on need kaks mõistet sageli ühte sulandunud. Mis on seega mis?
- Anšoovis kui kalaliik (Engraulis spp.) on selgelt määratletud zooloogiline liik. Juhul kui toode on valmistatud anšoovisest kui liigist, siis tuleb märgistusel esitada liiginimetus nii eesti kui ka ladina keeles. Ministri määruses on loetelu Eestis turustatavatest kalaliikidest, nende ametlikest teaduslikest liiginimedest eesti ja ladina keeles, et aidata ettevõtjatel täita kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistamise nõudeid.
- Anšoovis kui toode viitab aga traditsioonilisele valmistamisviisile[2] – tugevalt vürtsidega maitsestatud fermenteeritud kalatoode. Seda kulinaarset toodet on Euroopa eri piirkondades, sealhulgas Põhjamaades[3], valmistatud ka teistest kalaliikidest, näiteks kilust (Sprattus sprattus), mille puhul räägitakse sageli anšoovise stiilis kilust ning tegu on kõrgema hinnaklassiga gurmeetootega. Näitena sobib siin tuua ka sprott kui toode, mida reeglina valmistatakse kuumsuitsutatud kilust, kuid sageli ka väikesest räimest, ning millel puudub üheselt kokku lepitud valmistamisviis või õiguslik turustusnorm.
Mida sellest kõigest järeldada?
Kilu kasutamine anšoovise stiilis toote valmistamisel on lubatud, kui pakendile on selgelt ja arusaadavalt märgitud, et tootes on kasutatud kilu.
- Kilust valmistatud anšoovisetoote märgistuselt peab tarbija aru saama, et toode on valmistatud kilust. Näiteks on turul tooteid, mis kannavad nimetust anšoovise stiilis kilu – sellest nimetusest saab tarbija kohe aru, et toode on valmistatud kilust.
- Märgistusel peab alati olema nii eesti- kui ka ladinakeelne liiginimi (nt kilu, Sprattus sprattus), vajadusel alamliigi täpsusega, näiteks läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus), lääneeuroopa kilu (Sprattus sprattus sprattus).
Kauplustes müüdavate regionaalset päritolu anšoovise stiilis toodete märgistusel on sageli need nõuded juba praegu täidetud. Toote koostises olev kilu on sageli märgitud suures kirjas toote esiküljele. Nii on tagatud tasakaal:
- austatakse tarbijate õigust saada tõest teavet;
- toetatakse kohaliku ressursi väärindamist;
- arvestatakse piirkondlikke toidukultuuri eripärasid;
- järgitakse Euroopa Liidu toidu märgistamise nõudeid.
Kokkuvõte
Küsimus „kas kilust võib teha anšoovist?“ ei ole must-valge. Vastus on jah, aga ainult ausal ja läbipaistval viisil. Kui pakendil seisab selgelt, et tegu on kiluga, siis pole tarbijat eksitatud ja tootja on oma kohustused täitnud. Selline lähenemine kaitseb tarbijat, säilitab usalduse ning samas võimaldab ettevõtjatel pakkuda turul väärtuslikke ja traditsioonilisi tooteid, mis rikastavad meie toidulauda.
[1] Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2136/89, 21. juuni 1989, millega sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid
[2] Kala ja kalandustoodete käitlemine, L. Timberg, 2020
[3] EUMOFA koostatud uuring Euroopa Liidu kilu turu ja tarneahela hinnastruktuuri kohta, 2024
Maablogi 