Selle aasta selgroog on juba murtud. See tähendab, et käes on aeg heita pilk tagasi eelmise aasta kutselise kalapüügi statistikale.
Kui vana oli mullu kõige vanem kutseline kalur? Mis oli kõige väärtuslikum püütav kalaliik? Milline mereand moodustas suisa 92% kaugpüügi saagist?
Kõigest sellest ja veel paljust muust põnevast statistikast annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn.
Kalurid ja laevad
2024. aastal oli kalapüügiloa omanikke 1388 ning loale kantud kalureid 2241, kellest naisi oli vaid 64 (3%). Kalurite keskmine vanus oli 56 aastat. Vanim meeskalur oli 93-aastane (Pärnumaalt) ja naiskalur 72-aastane läänemaalane, noorim mees- ja naiskalur olid mõlemad 18-aastased ja pärit Pärnumaalt. Kõige enam oli loale kantud kalureid Pärnu maakonnas (299), neist mehi 290. Üldiselt olid kalurid keskmisest vanemad mehed (joonis 1).
Kalalaevaregistris oli 2024. aastal Läänemerel registreeritud 2099 laeva. Neist 2069 ehk 99% olid alla 12 meetri pikkused ning neid kasutati peamiselt rannapüügis. Ülejäänud 30 laevast 24 kasutati Läänemere traalpüügis ja kuut kaugpüügis. Püügiks siseveekogudel oli registreeritud 521 kalalaeva.
Laeva keskmine vanus oli alla 8 meetri pikkuste laevade puhul 24 aastat, 8–12 meetri pikkustel laevadel 33 aastat, Läänemere traallaevadel 38 aastat ja kaugpüügilaevadel 29 aastat. Laevade keskmine mootorivõimsus (kW) ja kogumahutavus (GT) pikkusklasside kaupa on kujutatud joonisel 2.
Püük segmentides aastatel 2020–2024
Püügisegmente on neli: Läänemere rannapüük, Läänemere traalpüük, siseveekogude püük ning kaugpüük.
Kõigis neljas segmendis kokku püüti mullu ligi 63 000 tonni kala, mille koguväärtus esmakokkuostuhindades oli 75 miljonit eurot. Suurima püügimahuga segment oli Läänemere traalpüük, millele järgnesid järjekorras kaugpüük, rannapüük ja siseveepüük.
Kuigi kõige väärtuslikum kalaliik oli sisevee- ja rannapüügist pärit angerjas (17,94 €/kg; joonis 3), tõstis püügikoguse ja hinna suhe esile kaugpüügi segmendi (joonis 4).
Traalpüük läänemerel
Aastal 2024 saadi Läänemerel traaliga 35 335 tonni kala, mis moodustas 57% kogupüügist (joonis 5). Traalpüügi peamised kalaliigid olid kilu (69%) ja räim (31%). Kaaspüügiliikidena saadi meritinti, merihärga ja ogalikku (0,34%). Kala väärtus esmakokkuostuhindades Läänemere traalpüügil oli 15,3 miljonit eurot.
Võrreldes 2023. aastaga vähenes 2024. aastal Läänemere traalpüügi maht umbes 10 000 tonni võrra, mis oli seotud räime püügikvoodi vähendamisega kalavarude taastamise eesmärgil.
Kõige aktiivsem traalimine toimus Liivi lahel ja Loode-Eesti rannikualadel (joonis 6). Läänemere traallaevad lossisid enim Dirhami (ligikaudu 9000 tonni), Miiduranna (ligikaudu 5500 tonni) ja Saaremaa (4000 tonni) sadamasse.
Kaugpüük
Kaugpüük oli 2024. aastal saagikuse poolest teisel kohal, moodustades umbes 20% kogu püügikogusest ehk 12 331 tonni. Suurem osa sellest – tervelt 92% – oli jäämere krevett ehk harilik süvameregarneel (joonis 7), mida püütakse peamiselt Barentsi merest (90%) ning Teravmägedelt ja Gröönimaalt (10%). NAFO (Loode-Atlandi) piirkonnas juba teist aastat püüki ei toimunud. Kaugpüügi saagi koguväärtus esmakokkuostuhindades oli ligi 44 miljonit eurot.
Rannapüük
Napil kolmandal kohal püügimahult oli rannapüük, kus 2024. aastal saadi saagiks 12 306 tonni kala väärtusega 8,3 miljonit eurot esmakokkuostuhindades. Eesti rannapüügis mängis suurimat rolli Pärnu maakond, kust pärines 77% (9475 tonni) kogu rannapüügi saagist (joonis 8). Teisel kohal oli Saare maakond (7,6%) ja kolmandal Ida-Viru maakond (5%), ülejäänud maakonnad jagasid omavahel ülejäänud 10%.
Rannapüügil oli peamine kalaliik räim, mida püüti valdavalt kastmõrdadega. Räime järel olid olulisel kohal ahven, meritint ja ümarmudil (joonis 9).
Püügivahenditest oli kõige olulisem kastmõrd (joonis 10), millega püüti ligi 75% ehk 9120 tonni rannapüügi saagist. Kastmõrdadele järgnesid ääremõrd (kuni 1 m ja 1–3 m) – 12% saagist – ja avaveemõrd – 7% saagist. Neljas peamine liik püügivahendeid olid nakke- ja raamvõrgud, millega püüti umbes 5% püügimahust.
Viimase seitsme aasta jooksul on rannapüügimahtudes toimunud olulisi muutusi, eriti meritindi, ümarmudila ja ahvena puhul. Meritindi püügimaht on kasvanud 172 tonnilt 2017. aastal ligi 800 tonnini 2024. aastal. Sarnast tõusu on näha ka ümarmudila puhul, kelle püük on kasvanud 140 tonnilt 700 tonnini. Seevastu ahvena püügikogused on peaaegu poole võrra vähenenud, langedes 1290 tonnilt 2017. aastal 635 tonnini 2024. aastal.
Ahvenavarude langus võis olla tingitud suurenenud püügivõimsusest, mis ei vasta varude suurusele.
Ümarmudila arvukuse kasv võis olla seotud suuremate röövkalade madala arvukusega, kes ei suuda ümarmudila arvukust piirata (“Eesti kalandussektori riiklik töökava”, 2024*).
Meritindi arvukuse kasv võis tuleneda varasemate aastate ebasoodsatest püügioludest, mis aitasid kudekarja säästa.
Rannakalanduses olid esmakokkuostuhindade arvestuses kõige tulusamad kalaliigid räim ja ahven, millele järgnesid meritint ning ümarmudil (joonis 11).
Püük sisevetel
Siseveed olid püügimahtude poolest neljandal kohal. 2024. aastal saadi siseveepüügil saagiks kokku 2720 tonni kala, mis moodustas 4% kutselise kalandussektori kogupüügist. Enim püütavad kalaliigid olid ahven (910 tonni), latikas (739 tonni), koha (561 tonni), särg (252 tonni) ja haug (104 tonni).
81% siseveepüügi saagist pärines Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest, 7% Võrtsjärvest ja Emajõest, 1% Narva jõest ja veehoidlast ning ülejäänud 4% teistest veekogudest (joonis 12).
Sisevetest püütud kala koguväärtus esmakokkuostuhindades ulatus 8 miljoni euroni. Ka sisevete puhul oli tulusaim kalaliik ahven (u 2,4 miljonit eurot), millele järgnesid koha (u 2,2 miljonit eurot), latikas (u 398 000 eurot), angerjas (u 350 000 eurot) ja haug (u 189 000 eurot).
Kokkuvõte
- 2024. aasta kutselise kalapüügi statistika näitab stabiilset püügimahtu ja mõningast muutust kalandussektoris.
- Kõige rohkem saaki püüti mullu Läänemere traalpüügil; saak moodustas 57% kõigi püügisegmentide kogusaagist, kuigi püügimahud olid vähenenud räime püügikvoodi vähendamise tõttu.
- Kaugpüük domineeris saagi väärtuse poolest tänu krevetisaagile.
- Rannapüügil, kus toimusid liigiüleste püügimustrite muutused, oli oluline roll räimel, ahvenal ja meritindil.
- Siseveekogude püük moodustas kogupüügist mahuna küll vaid väikse osa, kuid püütud saagi väärtus esmakokkuostuhindades oli sarnane rannapüügiga. Saagi liikidest olid olulisel kohal ahven, koha ja latikas.
- Kalurite keskmine vanus oli kõrge; see toob kaasa sektori vananemise. Seega on vaja leida tõhus viis innustada noori sisenema kalandussektorisse.
- Enamik laevadest olid suhteliselt vanad (24 või enam aastat), seega vajavad ka laevad järkjärgulist moderniseerimist.
* “Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022-2024 aastal”. Keskkonnaministeerium (viitenumbriga 240365), 2024
Päisefoto: Kairi Šljaiteris / Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Maablogi 