Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisel on omavalitsuse kanda oluline roll kogukonna ja arendajate vahendajana.
Osa omavalitsusi sõlmib juba praegu päikeseparkide arendajatega hea tahte lepinguid, millega määratakse osa müügitulust omavalitsusele. Seda tehakse kas rahalise väljamaksena või suunatuna konkreetsesse (taristu)objekti, millega parendada piirkonna elukeskkonda. Samuti võidakse kokku leppida, et ettevõte müüb kogukonnale elektrit soodsamalt.
Sellisel tegevusel puudub aga veel selge õiguslik alus. Riik plaanib seda olukorda parandada. Sellest, miks ja kuidas on plaanis kohaliku kasu tasu küsimise õigusraamistikku selgemaks ja õiglasemaks muuta, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik.
Päikesepargid kui uued maastikuelemendid
Põllumaale rajatud päikesepargid muudavad maapiirkonnale harjumuspäraseid vaateid ja looduslik keskkond asendub tehiskeskkonnaga.
Suured päikesepargid muudavad maastiku ilmet, mistõttu võivad sellised pargid tekitada mõnes elanikus vastumeelt, eriti kui päikesepark rajatakse elamupiirkonna vahetusse lähedusesse. Seega on piirkonna elanikud seatud olukorda, kus nad peavad leppima sellega, et ümbritsevas keskkonnas toimuvad nende silmis ebameeldivad muutused.
Üks oluline stiimul päikeseparkide lähedal elavatele inimestele võiks olla kokkulepe, et päikeseparkide arendajad kui negatiivse muutuse tekitajad panustavad osa oma saadud tulust tagasi kogukonda.
Päikesepargid kui väärtusliku põllumaa hõivajad
Mastaapsed päikesepargid mõjutavad ka maakasutust. Kui päikesepark rajatakse põllumaale, viiakse sellega osa väärtuslikku maad aastateks põllumajanduslikust kasutusest välja.
Üldplaneeringus määrab omavalitsus tingimused maa kasutamisele ning näeb ette taastuvenergia tootmiseks sobilikud alad.
Paljudel juhtudel ei ole aga omavalitsused oma üldplaneeringus sõnaselgelt taastuvenergia alasid määratlenud. Seetõttu saavad arendajad suhteliselt vabalt päikeseparke rajada endale sobivale alale, sageli ka väärtuslikule põllumaale, hoolimata selle maa põllumajanduslikust tähtsusest.
Omavalitsused saavad küll oma üldplaneeringut muuta, kuid see protsess on aeganõudev ja keerukas. Seetõttu ei ole omavalitsustel piisavalt paindlikkust, et suunata päikeseparkide rajamise asukohti.
Päikesepargid ei loo kohapeal lisandväärtust
Lisaks – erinevalt põllumajandusest ja tavapärasest tootmisest ei kaasne päikeseparkidega otseselt uusi töökohti, sest tootmiseks ei ole vaja inimressurssi ja rajatiste hooldusvajadus on minimaalne.
Seega ei loo päikesepargid omavalitsuse ja kogukonna vaatest piirkonda olulist lisandväärtust, nagu loovad seda tööstusettevõtted.
Paneme päikesepargid teenima kohalikku kogukonda
Praegust praktikat on vaja ühtlustada, et päikeseparkidest laekuv kogukonna kasu oleks võimalik igal pool Eestis, sest see
- võimaldaks omavalitsusel suunata tulu saamise eesmärgil rajatud suuri päikeseparke vähem väärtuslikule maale,
- soosiks päikesepaneelide paigaldamist hoonetele täiendavat maad hõivamata ja
- suurendaks mõnel juhul inimeste taluvushuvi.
Oma tarbeks elektrienergia tootmise eesmärgil päikesepaneele paigaldades omavalitsusele tasu maksta ei tuleks.
Võrdse kohtlemise tagamiseks selge õigusraamistik
Kui tasu küsimiseks puudub selge õiguslik alus, siis võib omavalitsusel ja ettevõttel kuluda väärtuslikku aega konkreetse kohaliku kasu leppe sõlmimiseks. Kokkuvõttes aga ei taga sellised juhtumipõhised kokkulepped võrdseid tingimusi ei ettevõtjatele ega kogukondadele.
Samuti võib ettevõtjal puududa enne omavalitsusega suhtlemist teave taolise tava kohta, mistõttu võib kogu protsess veel pikemaks venida.
Süsteemi läbipaistvuse ja õiguspärasuse nimel liigub riik nüüd selle poole, et muuta arendajate panus selgemaks.
Õiguslik alus küsida suurte päikeseparkide korral kohaliku kasu tasu tagab ühelt poolt ettevõtjale õigusselguse ja etteaimatavuse ning teisalt kogukonnale kindlustunde, et nende vajadustega arvestatakse. See suurendab kogukondade taluvushuvi, sest ühest aspektist halvendatud elukeskkonda kompenseeritakse teisest aspektist parendatud elukeskkonnaga.
Kohalik kasu tähendab seda, et ettevõtja rahaline panus peab ühel või teisel moel realiseeruma piirkonna elanike jaoks nähtava kasuna. Selleks võib olla korda tehtud mänguväljak või tee, väikese maakooli lahti hoidmine, soodsam elekter, inimesele välja makstud nö talumise kompensatsioon vms.
Iga omavalitsus saab ise otsustada, kas ta tahab sellist tasu küsida, missugustes piirkondades tuleb tasu maksta ja kui suur on see tasu. Selline põhimõte on vajalik, et senisest suuremal määral siduda kohalikku võimu, elanikkonda ja ettevõtlust ühiste huvide määratlemisel. Kui see otsus on aga tehtud, siis peab olema selge nii arendajale kui ka kogukonnale, mille eest ja millistel alustel tasu määratakse.
Maablogi 