Ettevõtjad, kaluriorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust, et teha investeeringuid traalpüügisadamatesse ja parandada merelisi ligipääse sadamatele. Toetust saab küsida ka kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamiseks.
Miks on toetust Eesti kalandussektorile väga vaja ning milleks saab seda taotleda? Seda selgitab põhjalikult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell.
Kliima on muutumas
Eestis toimuvad kliimamuutused ei ole veel nii äärmuslikud kui paljudes teistes Euroopa Liidu ja muu maailma riikides.
Prognooside alusel võib siiski ka Eestis juba sel sajandil oodata olulisi muutusi, nagu keskmise temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine. Teadlased arvavad, et sajandi lõpuks võib lainekõrgus Läänemerel tõusta kliimamuutuste tagajärjel kuni 35 sentimeetrit ja merevee tase kuni 60 sentimeetrit. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka tuulte kiiruse kasvu; seda eriti talvel, aga osaliselt ka kevadel. Tormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikut aina tihemini ohustada veetõusud ja üleujutused.
Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad kõige enam sadamaid. Oluliselt suureneb oht, et ekstreemne torm ummistab sadamaala liivaga. Kõrged lained ja jäätumata meri võivad lõhkuda sadamataristut ja kaldakindlustusi. Sellised rajatised on eriti haavatavad, kuna nende projekteerimisel ja ehitamisel ei osatud veel arvestada praeguste Läänemerel kliimamuutustest põhjustatud probleemidega.
Sadamaomanikel napib raha investeeringuteks
Kliimamuutustest tulenevad muutused ilmastikus mõjutavad oluliselt Eesti rannikul asuvaid kalasadamaid ja rannikuäärseid laevateid ning sunnivad kalasadamate omanikke ja haldajaid tegema arvestatavaid kulutusi sadamataristu parendamisse.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud. Muudes riikides tehakse üldreeglina vajalikud sadamainvesteeringud riigi või kohaliku omavalituse eelarvest. Eestis aga on need kulutused enamasti erasektori kanda ning vajalikud investeeringud kaetakse kalapüügist saadud tuludest. See seab Eesti traalpüügisektori võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamasse konkurentsitingimusse.
Kliimamuutustest on mõjutatud ka rannikuäärsed laevateed. Tihti ei ole laevateel konkreetset omanikku ning avaliku laevatee tagamaal on mitu sadamat. Sadamate omanikud ei ole võimelised tegema mahukaid investeeringuid avalikku taristusse, kuna neid ettevõtlusega tagasi teenida on äärmiselt keeruline.
Kohalikud omavalitsused on küll väga huvitatud oma territooriumil kalanduse ja laevanduse arendamisest, kuid ei suuda samuti iseseisvalt vajalikke investeeringuid teha.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rahastuse kasutamine sellisteks investeeringuteks on siin seetõttu väga otstarbekas.
Olulised kalasadamad turvaliseks ja keskkonnasäästlikuks
Ettevõtjad ja kaluriorganisatsioonid saavad küsida toetust
- sadamataristu parendamiseks ning
- investeeringuteks, mis
- parandavad sadama töötajate ja laevameeskondade olmetingimusi,
- aitavad kasutusele võtta taastuvenergia tootmise ja salvestamise lahendusi või
- parandavad sadama varustuskindlust.
Sadamataristu parendamise ja kliimamuutustele vastupidavamaks muutmise eesmärgil saab küsida toetust näiteks lainemurdjate ja kaide parendamiseks, aga ka sadamabasseini süvendustöödeks, kui need on vajalikud sadamataristu parendamiseks.
Toetust saab küsida keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete soetamiseks, näiteks taastuvenergia tootmise ja energia salvestamise lahendusteks (päikesepaneelid, tuulikud), samuti akupankade soetamiseks ning varustuskindlusega seotud investeeringuteks.
Toetatakse näiteks ka energiatõhusate valgustussüsteemide ning vee- ja reoveekäitlussüsteemide ehitamist ja neiks vajalike seadmete soetamist, samuti mereprügi liigiti kogumise ja käitlemise taristu loomist.
Olulisel kohal on sadamatöötajate ja laevaperede ohutus. Näiteks on võimalik toetust küsida töötajate ja laevameeskondade olmetingimuste parandamiseks, aga ka tööohutuse suurendamiseks sadamas, sealhulgas investeeringuteks kalalaevade lossimisseadmete uuendamisse (kraanad, tõstukid, kalapumbad jms).
Meetme raames toetatakse ka Euroopa Liidu kontrollimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid.
Investeeringuid saab ellu viia vaid Eesti traalpüügisektorile olulistes sadamates[i], milleks on Dirhami, Miiduranna, Virtsu, Veere, Mõntu, Lehtma, Roomassaare, Meeruse, Saaremaa ja Westmeri sadam, Suursadam ning Paldiski Lõunasadam.
Toetust antakse ettevõtjatele 50 protsenti ja kaluriorganisatsioonidele 60 protsenti abikõlblikest kuludest. Euroopa Liidu kontrollimääruse nõuete täitmiseks sadamates antakse toetust 85 protsenti abikõlblikest kuludest, olenemata sellest, kes on toetuse taotleja.
Merelised ligipääsud sadamatele turvaliseks
Kohalikud omavalitsused ja riigiasutused saavad küsida toetust investeeringuteks, mis parandavad ligipääsu kalasadamale veeteelt ning suurendavad mereohutust laevade sisenemisel sadamasse. Sellised on näiteks investeeringud kaitsemuuli rajamisse või renoveerimisse ning sellega otseselt seotud laevatee süvendamisse.
Investeering ligipääsu parandamisse ei pruugi olla seotud ainult ühe sadamaga, vaid võib katta ka mitme sadama vajadusi.
Täpsem teave toetusest
Merelise ligipääsu parandamiseks saab toetust küsida kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutatud mittetulundusühing ja sihtasutus või riigiasutus (Transpordiamet).
Toetust on võimalik saada kuni 100 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.
Ühel taotlejal on võimalik saada toetust maksimaalselt kaks miljonit eurot programmperioodi jooksul.
Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetuse eelarve on viis miljonit eurot, millest 70 protsenti kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30 protsenti riigieelarvest.
Meetme määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
[i] Sadamate nimekirja koostamisel analüüsiti Eesti traalpüügilaevastiku lossimist viie aasta jooksul kilu ja räime püügil. Toetuskõlblikuks arvati kümme kõige suurema lossimiskogusega sadamat; lisaks võeti arvesse traalpüügisektori muid vajadusi, näiteks laevade remondibaas jms.
Maablogi 