Igal kevadel avaldab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) aruande, kus amet annab ülevaade pestitsiidijääkide leidudest Euroopa Liidu turul olevas toidus. Milline on olukord viimase aruande põhjal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.
Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid kaitsevad taimi ja taimseid saadusi kahjurite ja ka haiguste eest kasvatamisel, ladustamisel ja transpordil. Seetõttu on neil oluline roll kasvava rahvastikuga maailmas toidu tagamisel – tänu neile on võimalik märgatavalt vähendada saagi riknemist või muul moel kahjustumist. Pestitsiidide kasutamisest võib toitu aga jääda toimeainete jääke.
Euroopa Liidus kehtivad ranged toiduohutuse nõuded
Euroopa Liidus on toiduohutuse nõuded kõrgemal tasemel kui mujal maailmas üldiselt; seda ka toidus leiduda võivate pestitsiidijääkide vallas.
Täpsemalt on taimekaitsevahendite toimeainetele kehtestatud toimeainejäägi piirnormid ehk toimeaine suurim lubatud kogus, mis võib esineda jäägina toidus ja mis ei ole ohtlik tervisele. Piirnormid määratakse alati nii madalad, kui võimalik; seda nimetatakse ka konservatiivseks lähenemiseks.
Toimeainet ei lubata kasutada, kui selle kasutamine võib kujutada ohtu inimeste tervisele.
Proove kogutakse nii Euroopa Liidu ülese kui ka iga liikmesriigi oma kontrollprogrammi raames
Hiljuti avaldas EFSA aruande toidus leiduvatest pestitsiidijääkidest 2023. aasta kohta.
Aruanne valmib alati mõningase hilinemisega, kuna andmete esitamine, valideerimine ja analüüs on üsna töömahukad tegevused. Aruandes on koondatud Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmete Islandi ja Norra andmed.
Proove koguti nii riiklike kontrollprogrammide kui ka liiduülese kontrollprogrammi raames. Pestitsiididijääkide sisaldused jäid analüüside põhjal alla piirnormi 96,3% proovide puhul. Piirnorme ületas analüüside kohaselt 3,7% proovidest; mõõtemääramatust arvesse võttes oli aga nõuetele mittevastavaid proovide analüüsitulemusi vaid 2,0%. Nõudeid rikkuvad tooted kõrvaldati turult; juhul kui tuvastati terviserisk, kutsuti tooted turult tagasi.
Proove analüüsides arvestatakse mõõtemääramatusega, kuna mõõtmine on alati mingil määral ebatäpne. Mõõtemääramatus iseloomustab vahemikku, kuhu tõeline väärtus võiks jääda. Üldiselt olid tulemused sarnased eelneva aastaga.
Euroopa Liidu üleses seireprogrammis analüüsitakse enim tarbitavat toitu
Euroopa Liidu koordineeritud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames analüüsitakse liidus kõige rohkem söödavat toitu.
Programm on jagatud kolmeaastaseks kontrollitsükliks, mis tähendab, et samu toidugruppe analüüsitakse iga kolme aasta järel. 2023. aastal olid liiduülesesse seireprogrammi valitud porgand, lillkapsas, kiivi, sibul, apelsin, pirn, kartul, kuivatatud oad, pruun riis, rukis, veisemaks ja linnurasv.
Aastate 2017, 2020 ja 2023 võrdluses kasvas piirnorme ületanud proovide osakaal enim kuivatatud ubade puhul (2017. aastal 2,3%, 2020. aastal 4,9% ja 2023. aastal 6,9%). Lisaks täheldati piirnorme ületanud proovide osakaalu kasvu ka pirnidest, porganditest, kartulitest ja sibulatest võetud proovides. Apelsinidest, kiividest ning lillkapsastest võetud proovide puhul olid näitajad 2023. aastal madalamad kui 2020. aastal, kuid kõrgemad kui 2017. aastal.
Kuivatatud ubades tuvastati enim fosetüüli-, glüfosaadi- ja klorpürifossisisalduse piirnormi ületamisi. Suurimad toimeainejäägisisaldused tuvastati proovides, mis olid võetud Argentiina ja Madagaskari päritolu kuivatatud ubadest.
Miks esineb ühes proovis mitu jääki?
Mitme jäägi olemasolu ühes proovis võib tuleneda sellest, et üht sorti taimel on kasutatud eri tüüpi pestitsiide kas erinevate kahjurite või haiguste tõrjeks või ka selleks, et vältida resistentsete kahjurite ja haiguste levikut. Lisaks võivad põllukultuurid omastada pestitsiidide jääke mullast, kuhu jäägid on ladestunud varasemast kasutusest.
Pestitsiidid võivad põllukultuuridele levida ka õhu kaudu, kui taimekahjustajatevastast tõrjet on tehtud kõrval asuval põllul. Samuti võivad erinevate pestitsiidide jäägid tuleneda erinevate tootepartiide segamisest või toodete saastumisest mõnes töötlemise etapis.
Mitme jäägi esinemine tootes loetakse nõuetekohaseks, kui ühegi tuvastatava pestitsiidi jääk ei ületa sellele kehtestatud piirnormi.
2023. aastal tuvastati mitu jääki mõõdetavas koguses 25,5% analüüsitud proovidest; kõige sagedamini proovidest, mis olid võetud paprikatest, apelsinidest, sidrunitest, mandariinidest, õuntest, pirnidest ja maasikatest.
Juhul kui tuvastati, et tootes oli ületatud mingi pestitsiidi piirnorm, siis toode eemaldati turult.
Glüfosaat
Glüfosaati on Euroopa Liidus lubatud kasutada kuni 15. detsembrini 2033.
Analüüsitud 15 591 toiduproovist 97,9%-s glüfosaadijääke ei tuvastatud. 1,9%-s analüüsitud proovidest jäi tuvastatud glüfosaadijääkide sisaldus alla piirnormi.
Glüfosaadijääkide sisalduse piirnormi ületas 0,2% analüüsitud proovidest. Aga pärast mõõtemääramatuse arvesse võtmist hinnati nõuetele mittevastavaks 0,1% analüüsitud proovidest.
Peamiselt rikkusid nõudeid kuivatatud oad, mesi, mesindustooted, tatar ja teised pseudoteraviljad. Imiku- ja väikelapsetoitudest võetud proovid sisaldasid glüfosaadijääke alla määramispiiri.
Mahetooted
Mahetoodete tootmisel kehtivad pestitsiidide kasutamisele küll piirangud, kuid nii mahe- kui ka tavatoidu puhul lähtutakse samadest piirnormidest.
Kokku analüüsiti 2023. aastal 5663 mahetoodetest võetud proovi; neist 80%-s ei esinenud pestitsiidijääke mõõdetavas koguses. Nõuetele mittevastavaid proove oli 0,4% ehk vähem kui 2022. aastal (1,4%).
Mahetoidus esineb seega oluliselt vähem pestitsiidijääke kui tavatoidus. Vaid loomse päritoluga toodetes tuvastati piirnormide ületamisi tavatoodetega võrreldes veidi rohkem ja seda vasejääkide tõttu. Vask on mahepõllumajanduses lubatud toimeaine, mida kasutatakse ka söödalisandina ja väetisena.
Pestitsiidijääkidest tulenev hinnanguline risk Euroopa Liidu elanikele on madal
Seireprogrammide tulemuste alusel hinnati Euroopa Liidu elanikele toidus leiduvatest pestitsiidijääkidest tulenevat akuutset ja kroonilist riski. Riskihinnangu alusel järeldati, et pestitsiidijääkidest tulenev risk rahva tervisele on madal.
Alustatud on pestitsiidijääkide kumulatiivse mõju hindamistega. Sõltuvalt pestitsiidi omadustest on hinnatud kumulatiivset mõju valitud organigruppidele. Kumulatiivse riski hinnangud on näidanud, et ületatud pole ei närvisüsteemi, kilpnäärme ega kolju või näo väärarenguid põhjustava riski ohutuslävendeid.
Eesti tulemused
Põllumajandus- ja Toiduamet võttis 2023. aastal kokku 456 proovi. Nõuetele mittevastavaid proove oli 2023. aastal kaheksas proovis ehk 1,8%-s kõikidest analüüsitud tava- ja mahepõllumajanduslikest toodetest.
Seitsmel juhul tuvastati tavatootest pestitsiidijäägi piirnormi ületus (võttes arvesse mõõtemääramatust) ja neljal korral tuvastati Euroopa Liidust pärinevatest viljadest jääk pestitsiidist, mida pole liidus lubatud kaustada. Üks proov sisaldas keelatud toimeainejääki ka üle piirnormi, kujutades potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. Tegu oli Hispaania päritolu apelsinidega, kus tuvastati toimeaine MCPA jääk üle kehtestatud piirnormi.
Toimeainejäägi piirnormi ületamine ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga.
Toidust tulenevate riskide hajutamiseks soovitame toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning hoiduda pidevalt samade toitude tarbimisest suures koguses.
Pestitsiididest mõne puhul saab vähendada jäägisisaldust puuviljades, marjades ja köögiviljades, kui neid enne söömist pesta ja võimalusel koorida. Lisaks võivad mõne pestitsiidi jäägid laguneda ka töötlemise – sh keetmise – käigus.
- Rohkem teavet Eesti 2023. aasta seiretulemuste kohta: Põllumajandus- ja Toiduamet
- Koordineeritud programmi tulemused: EFSA veebileht
- EFSA 2023. aasta pestitsiidijääkide aruanne
Maablogi 