2024. aasta kinnisvara andmekorje tulemused näitavad, et Eesti kohalikele omavalitsustele kuulub kokku 6,5 miljonit ruutmeetrit pinda umbes 9400 hoones.
Neist kohalike avalike teenuste[1] põhifunktsiooniga on seotud 3691 hoonet kogupindalaga u 5,1 miljonit ruutmeetrit. Ülejäänud 1,5 miljonit ruutmeetrit on näiteks erinevad abihooned, laod, tehnoseadmete hooned; aga ka elamispinnad 0,5 miljoni ruutmeetri ulatuses, millest suur osa on kasutuses sotsiaalpindadena.
Viimase nelja aasta jooksul on kõikide kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete arv vähenenud u 2%, kuid hoonetes asuv pind on suurenenud u 2% võrra. Silmas tuleb pidada, et muutuseid on nii tegelikus kinnisvaraportfellis kui ka tingituna ehitusregistri andmete korrigeerimisest.
Kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupindala on suurenenud u 1,5% võrra võrreldes eelmiste nelja aastaga ning hoonete arv on püsinud pea sama. Kõige rohkem on kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupind suurenenud nelja aasta jooksul Viimsi vallas, Tartu linnas ja Rae vallas. Seevastu vähenenud on kogupind Kohtla-Järve ja Narva linnas ning Peipsiääre vallas (vt tabelit 1).
Näiteks valmis Viimsi vallas Viimsi Artium ning üks kool sai juurdeehituse. Tartu linnas valmis NET Spordihall ja Tartu Ülikoolilt osteti õppehoone kinnistu. Rae vallas ehitati Tuule spordihoone. Kohtla-Järve linnas sealjuures on lammutatud üks suurem koolimaja ning kaks on antud riigile. Narvas on suurematest hoonetest lammutatud mitmeid vanu hooneid: kaks suurt ühiselamut ning mõned lasteaiad. Peipsiääre valla puhul on ehitisregistris mitme hoone andmeid korrigeeritud ning tegelikult hoonete reaalne pindala nii suurel määral vähenenud ei ole.
| Kogupind suurenenud | Muutus (m2) | Kogupind vähenenud | Muutus (m2) |
| Viimsi vald | 12 683 | Kohtla-Järve linn | -13 076 |
| Tartu linn | 10 390 | Narva linn | -12 181 |
| Rae vald | 9 307 | Peipsiääre vald | -3 996 |
Hoonete seisukord ja selle muutus
Hoonete seisukorra indeks[2], mis näitab kohaliku omavalitsuse hinnangut oma hoonetele viiepalliskaalal, on olnud aastatel 2021–2024 tõusutrendis – 2021. aastal oli see 3,84 ning 2024. aastal 3,93.
Kohalikel omavalitsustel on ka hooneid, mille seisukord on halb või väga halb. Nende seas on aga ka objekte, mis ei ole enam kasutuses või on plaanis tulevikus kasutusest välja arvata ega vaja seetõttu korda tegemist.
Kohalike omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupinnast ligi 80% moodustavad haridus- spordi-, kultuuri- ja meelelahutushooned, millest parimas seisus on spordihooned (indeks 4,2) (vt joonist 2). Seda mõjutab ka asjaolu, et omavalitsused on viimase kümmekonna aasta jooksul rajanud uusi spordihooneid.
Hoonete seisukord on nelja aasta jooksul paranenud Ruhnu, Tartu ja Luunja vallas, kuid halvenenud Kadrina, Tori ja Toila vallas (vt tabelit 2). Indeksi halvenemise puhul võib ühelt poolt olla tegu kasutamisest tuleneva loomuliku kulumisega. Teisalt võib põhjuseks olla ka asjaolu, et omavalitsused on hakanud oma kinnisvara seisukorda senisest kriitilisemalt hindama.
| Hoonete seisukord paranenud | Muutus seisukorra hinnangu väärtuses | Hoonete seisukord halvenenud | Muutus seisukorra hinnangu väärtuses |
| Ruhnu vald | 1,84 | Kadrina vald | -1,03[3] |
| Tartu vald | 0,93 | Tori vald | -0,58 |
| Luunja vald | 0,73 | Toila vald | -0,49 |
Vähemalt C-klassi energiamärgisega hoonete osakaal ja selle muutus
Ajad on olnud majanduslikult keerulised, ennekõike aastatel 2021–2024. Sellest hoolimata on omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seisund pidevalt paranenud.
2024. aasta lõpuks oli vähemalt C-klassi energiamärgisega hoonete pinna maht kasvanud 7 protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga. Siiski on veel 39% hoonetest alla C-klassi, 9%-l puudub üldse energiamärgis ning 8%-l ei ole energiamärgis kohustuslik (vt joonist 3).
Vähemalt C-energiaklassiga hoonete osakaal omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seas oli 2024. aastal 44%. Siiski on ka piirkondi, kus see näitaja jääb ka alla 15% (vt joonist 4.)
Hoonete pind elaniku kohta
Hõredalt asustatud ehk tagamaalisemates omavalitsustes on avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete pind elaniku kohta ka suurem. Seda näitab nendevaheline mõõdukas positiivne seos (r = 0,5; vt joonist 5).
Siiski on tulemus väga erinev ka ühesuguse asustusmustriga omavalitsustes.
Aastatel 2021–2024 on avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete pind ruutmeetritena elaniku kohta muutunud vähe.
Keskuslikes ja keskus tagamaaga omavalitsustes on see näitaja vähenenud 0,06 võrra, osaliselt tagamaalistes ja tagamaalistes omavalitsustes suurenenud vastavalt 0,03 ja 0,04 võrra.
Avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete kogupind ruutmeetrites on vähenenud vaid tagamaalistes omavalitsustes, teistel gruppidel tõusnud.
Kokkuvõte
Kohalikud omavalitsused on aastatel 2021–2024 teinud hoonetesse investeeringuid kokku umbes ühe miljardi euro ulatuses. Omavalitsused teevad 25% investeeringutest riigilt saadud toetuste, sh eurotoetuste arvelt.
Seega on omavalitsused tugevasti panustanud oma hoonefondi seisukorra parandamisse või hoidmisse, mis tähendab elanike jaoks kvaliteetseid teenuseid.
Seatud kliima- ja energiavaldkonna sihtide saavutamiseks ning tulevaste püsikulude kokkuhoiuks on oluline ka edaspidi parandada omavalitsuste hoonete energiatõhusust.
[1] Kohalik avalik teenus – avalikkusele järjepidevalt osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab kohalik omavalitsus. Avalik teenus tuleneb avalikust huvist ning sisaldab nii avaliku sektori kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. Siin grupis on kultuurimaja, spordihoone, kool, lasteaed, hooldekodu jne.
[2] Hoonete seisukorra indeks – omavalitsused hindavad kohalike avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seisukorda viiepalliskaalal järgmiselt: 1 – väga halb (avariiline seisund, kasutamiseks ohtlik), 2 – halb (vajab kiiremas korras tähelepanu; ei vasta tervisekaitse ja/või tuleohutuse nõuetele; avariioht; kõrgendatud risk), 3 – rahuldav (kasutuskõlblik, kuigi funktsionaalselt vananenud; vajab pidevat järelevalvet avariiohu ennetamiseks), 4 – hea (nõuetekohaselt hooldatud; eakohaselt kulunud; vastab suures osas tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele), 5 – väga hea (kaasajastatud, vastab tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele). Indeks näitab keskmist kaalutud tulemust hoone pinna järgi).
[3] Kadrina valla suur langus seisukorra indeksis on tingitud Kadrina huvikeskuse seisukorra hinnangu langusest 4-lt 2-le. Lisaks on ka teistes avalikke teenuseid osutavates hoonetes olnud ühepunktiline langus.
Maablogi 