Riik toetab kalalaevade kaasajastamist ning kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamist. Ranna- ja siseveekalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks.
Toetusmeetme eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendada energiatõhusust ning parandada töötingimusi ja -ohutust kalalaevade pardal. Samuti on oluline arendada jääalust kalapüüki ning tõhustada järelevalvet ja kalapüügiandmete elektroonilist esitamist.
Blogipostituses annab Margus Medell Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonnast ülevaate sellest, kes saavad toetust taotleda ning mida saab toetuse abil rajada või soetada.
Investeeringud kalalaeva pardal
Eestis on kasutusel 2524 kalapüügilaeva. Kõige arvukamalt − 2493 alust − on alla 12-meetriseid laevu, mida kasutatakse kalapüügiks rannikumeres ja siseveekogudel. Traalpüügisektoris on aktiivses kasutuses 25 kalalaeva ning kaugpüügil kuus.
Eestis kasutuses olevat kalalaevastikku iseloomustab eelkõige laevade kõrge vanus − keskmiselt 28 aastat − ning vähesed investeeringud nende kaasajastamisse.
Kalapüügi investeeringutoetus pakub kalalaevade omanikele võimalust suurendada laevade energiatõhusust ning parandada töötingimusi ja ohutust kalalaeva pardal.
Näiteks saavad ranna- ja siseveelaevade omanikud teha investeeringuid püügialuste keretöödesse, nagu laevakere katmiseks plastiga, kajutite ja varjualauste ehitamiseks laevale, samuti soetada pardavarustust, nagu vintse, pardarulle, kraanasid jms.
Traal- ja kaugpüügilaevade omanikud saavad toetust küsida selleks, et soetada energiasäästlikumaid seadmeid, näiteks vintsisüsteeme, tekivalgustust, tõsteseadmeid.
Samuti võib teha investeeringuid meeskonna tööohutuse ja tervishoiutingimuste parandamiseks, näiteks kaugpüügilaevale kajutite, sauna või võimla ehitamiseks ja sisustamiseks, kambüüsiseadmete ajakohastamiseks.
Lisaks on võimalik küsida toetust investeeringuteks, mis parandavad kala kvaliteeti.
Kalalaevadel tehtavad investeeringud ei või suurendada aluse võimsust ega kogumahtuvust.
Toetust võivad küsida kõik juriidilised isikud, kes on kalalaeva omanikud ning kellele on väljastatud kaluri või kalalaeva kalapüügiluba.
Üldreeglina on toetusmäär 50% abikõlblike kulude maksumusest, erandina aga 60% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse taotleja on ranna- või siseveekalur.
Toetuse maksimaalne summa on 400 000 eurot taotleja kohta meetme rahastusperioodi jooksul ehk aastani 2029.
Jääaluse kalapüügi arendamine
Jääaluse kalapüügi perioodil, detsembrist veebruarini püütakse keskmiselt 431 tonni kala, mis on umbes 14,4% aasta kogusaagist.
Vähemal või suuremal määral tegeleb jääaluse kalapüügiga ligikaudu 620 kalapüügiloa omanikku, mis moodustab 43% Eesti ranna- ja sisevee kalapüügiloa omanikest.
Üldiselt on püsiva jääkattega talvede arv Läänemere avaosas vähenenud. Rannikumere jääkate on aga piisav, et tegeleda traditsioonilise jääaluse kalapüügiga.
Meetmega toetatakse kõige jääaluseks kalapüügiks vajaliku soetamist. Näiteks saab soetada jääpuure, saage ja transpordivahendeid, nagu lumesaanid, ATVd, haagised või hüdrokopterid.
Soetada saab ka vahendeid, mis lihtsustavad püüniste asetamist püügile ja püügilt eemaldamist. Need on näiteks veealused robotid, vintsid ja generaatorid.
Toetust võivad küsida juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on väljastatud kaluri kalapüügiluba kalapüügiks merel või siseveekogudel.
Toetusmäär on 60% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot taotleja kohta meetme rahastusperioodi jooksul ehk aastani 2029.
Kalalaeval tehtavate investeeringute ja jääaluse kalapüügi arendamise toetusmeetme eelarve on 2 972 502 eurot.
Kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmine
Traal-, kaug- ja rannapüügilaevade omanikud saavad taotleda toetust Euroopa Liidu nn kalanduskontrolli määrusest tulenevate nõuete täitmiseks.
Toetatakse näiteks laevade seireseadmete (VMS- või GPS-seireseadmed), püükide deklareerimiseks vajalike elektroonsete andmeedastusseadmete, kaamerasüsteemide ning mootorivõimsuse pideva seire seadmete soetamist traal- ja kaugpüügilaevadele.
Rannapüügilaevadel toetatakse kalanduskontrolli määrusega nõutava asukohta automaatselt tuvastava GPS-seadme ostmist.
Siseveekogude laevade omanikud sellest meetmest toetust küsida ei saa.
Toetust on võimalik saada kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest.
Nutiseadmete soetamine
Meetme raames toetatakse ka nutitelefoni või tahvelarvuti ostmist püügiandmete elektroonseks esitamiseks.
Eelmise aasta juulist saati peavad kutselised rannakalurid oma püügiandmed esitama elektroonselt rakenduse PERK kaudu. Meetmega soovitakse jätkuvalt toetada rannakalurite üleminekut püügiandmete elektroonsele esitamisele.
Siseveekogude laevade omanikud sellest meetmest toetust küsida ei saa.
Toetust on võimalik saada kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest. Maksimaalne toetus ühe nutiseadme kohta on 300 eurot.
Kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamise toetusmeetme eelarve on 1 012 256 eurot.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi meetme „Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas.
Maablogi 