2024. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetusmeetmetest regionaaltoetuseks kokku rekordilised 225,6 miljonit eurot. Sellele lisandusid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu antavad toetused.
Milliste toetustega regionaalarengule hoogu antakse, sellest kirjutab ministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Katrin Orgusaar.
Kõige suurema osa mullu antud regionaaltoetustest moodustasid Euroopa Liidu struktuurifondide ning taaste- ja vastupidavusrahastu toetused. Nendest allikatest eraldati eelmisel aastal eriilmeliste projektide elluviimiseks 141,3 miljonit eurot. Riiklikest toetusprogrammidest eraldati projektitoetusteks 66,3 miljonit eurot. Lisaks osalesid Eesti partnerid ka Interregi programmides, millest eraldati neile toetusteks kokku 18 miljonit eurot.
Mullu jagati rekordsummas regionaaltoetusi tänu sellele, et viimastel aastatel on taotlemiseks avanenud mitu olulist Euroopa Liidu struktuurifondide meedet.
- Välja tasub tuua meede „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Selle raames antakse omavalitsustele toetust oma avalike teenuste ja linnaruumi korrastamiseks, aga ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks.
- Meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ saab toetust nii inkubaatorite, ettevõtlusalade ja kompetentsikeskuste arendamiseks kui ka turismivõrgustike ning ettevõtjate ja teadusasutuste koostööprojektideks.
- Väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut toetati investeeringud jalgratta- või jalgteedesse.
- Lisaks avanes mullu Kagu-Eesti ettevõtjatel võimalus saada toetust Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetmest.
- Suure osa toetustest moodustasid hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetmed, mida rahastatakse Moderniseerimisfondist ja saastekvootidega kauplemise tulust. Nende toetuste najal saavad omavalitsused renoveerida endale kuuluvad hooned energiatõhusaks või ehitada uued liginullenergiahooned.
Kõigi nendest meetmetest toetust saanud projektide tulemusi saame näha lähiaastatel.
Maakondade vaates sai eelmisel aastal enim regionaaltoetusi Ida-Virumaa (51 miljonit eurot). Toetuse suurus ühe elaniku kohta oli eelmisel aastal kõige suurem Hiiumaal, ulatudes 601 euroni elaniku kohta. Talle järgnesid Ida-Virumaa (398 eurot elaniku kohta) ja Võrumaa (355 eurot elaniku kohta).
Rohkem teavet mullu toetust saanud projektidest maakondade ja meetmete vaates saab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Regionaalpoliitika toetusmeetmetest lähemalt rääkides on meie fookuses kolm valdkonda:
- võimekas kohalik ja regionaalne tasand;
- hea ettevõtluskeskkond;
- kaasaegsed teenused ja elukeskkond igas piirkonnas.
Lisaks meie väljatöötatud meetmetele osalevad Eesti partnerid ka Euroopa Liidu piiriülestes Interregi programmides.
Võimekas kohalik ja regionaalne tasand
Selle eest, et elanikele oleksid tagatud kohalikud teenused ja hea elukeskkond, vastutab peamiselt kohalik omavalitsus. Samuti ootab ühiskond üha enam, et kohalik omavalitsus võtaks kanda ka ambitsioonikama rolli ettevõtluse arendamisel ja töökohtade loomisel.
Omavalitsuste ülesannete ring on lai ning mõju inimeste igapäevaelule ja ettevõtete arenguvõimalustele suur. Seetõttu tuleb omavalitsusi igakülgselt toetada, et nad suudaksid suunata oma piirkonna arengut ning tulla toime kriiside ja ühiskondlike muutustega.
Olulise panuse kohaliku identiteedi hoidmisesse ja kogukonnatunde loomisesse annavad ka kohalikud kogukonnad.
Võimeka kohaliku tasandi toetamiseks korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nii keskseid koolitusprogramme ja konverentse kui ka toetuste taotlusvoore. Kesksetes koolitusprogrammides saavad oma teadmisi täiendada omavalitsuste ja maakondlike arendusorganisatsioonide ametnikud ja töötajad üle Eesti.
Viimastel aastatel on ministeerium korraldanud näiteks arenguprogrammid kohaliku omavalitsuse juhtidele, finantsjuhtidele, personalijuhtidele, planeerimis- ja arenguspetsialistidele ning omavalitsustes ja maakondlikes arendusorganisatsioonides ettevõtlusega tegelevatele spetsialistidele.
Iga kahe aasta järel korraldame ka omavalitsuste konverentsi, kuhu kutsume osalema oma ala eksperte kogu maailmast. 2021. aastal oli konverentsi fookuses omavalitsuste koostöö, 2023. aastal tulevikuomavalitsus. Järgmise konverentsi peame juba maikuus ja selle teema on piirkondliku arengu ja ettevõtluse kavandamine.
Arendusvõimekuse tõstmine
Lisaks koolitusprogrammidele oli kuni 2024. aasta lõpuni avatud taotlusvoor meetmes „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“.
Selle raames said omavalitsused ja maakondlikud organisatsioonid tellida piirkonna arengu teadlikuks kavandamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse ning minna tutvuma teiste riikide kogemustega. Näiteks tellis Hiiumaa Arenduskeskus uuringu, mis aitas välja selgitada Hiiumaa kogukonna- ja sotsiaalteenuste arendusvajadused.
Meetme eelarve oli kaks miljonit eurot ja seda kaasrahastas Euroopa Liit.
Tuuleenergia tõhusam planeerimine
Selleks, et aidata omavalitsustel tuuleenergeetika planeeringuid kiiremini ja paremini menetleda, avati 2023. aastal meede „Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“. Selle meetme raames saavad omavalitsused palgata tuuleenergeetika planeeringutega tegelevaid spetsialiste ja tellida vajalikke uuringuid.
Meetmes saavad omavalitsused taotlusi esitada tänavu juuni lõpuni.
Tegu on Euroopa Liidu taasterahastu NextGenrationEU toetusega, mille eelarve on viis miljonit eurot.
Maakondlikud arendusorganisatsioonid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab maakonnaülese arengu kavandamist läbi maakondlike arendusorganisatsioonide.
Maakondlikud arendusorganisatsioonid veavad eest piirkonna arengu kavandamist, näiteks võimestavad maakonna arendustöötajate koostöövõrgustikke ja tegelevad maakonna mainekujundusega.
Lisaks sellele korraldavad arendusorganisatsioonid maakonna kultuurilist ühistegevust ning koordineerivad rahvatervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna toetamist.
Mullu eraldati arendusorganisatsioonidele nendeks tegevusteks kokku 2,7 miljonit eurot.
Kohaliku algatuse hoogustamine
Kohalike kogukondade toetamiseks on kohaliku omaalgatuse programm. See ulatub inimestele kõige lähemale, aidates kogukondadel teha korda neile olulised objektid, korraldada üritusi või pakkuda kogukonnale vajalikke teenuseid.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koordineerib ka Leader-programmi rakendamist. Programmi eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikul partnerlusel põhinevaid maaelu arengu strateegiaid. Leader-programmi tegevusi viivad ellu kohalikud tegevusrühmad maapiirkondades kohapeal. Üle Eesti tegutseb kokku 26 tegevusrühma, kes koostavad kohaliku arengustrateegia ja valivad välja sinna kuuluvad projektid.
Ettevõtlus ja ettevõtluskeskkond
Töökohtade olemasolu on hädavajalik selleks, et tööealine elanikkond jääks piirkonda ja piirkonna elujõud säiliks. Samas on väljaspool Harjumaad ja Tartu linna paiknevatel ettevõtetel raskem leida vajalike oskustega töötajaid või saada pangast laenu.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab ettevõtlust ja kohalikku ettevõtluskeskkonda nii kaude, toetades kohapeal ettevõtlusega tegelevaid organisatsioone (kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, kompetentsikeskused jm), kui ka otse, pakkudes ettevõtetele suunatud toetusmeetmeid, laene ja käendusi.
Viimastel aastatel on taotlemiseks avanenud mitu olulist toetusmeedet, millest võib välja tuua järgmised.
Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond
2023. aastal avanes taotlemiseks meede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“. Meetme eelarve on 83,9 miljonit eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Meetme raames saavad piirkonnad viia ellu ühiseid koostööprojekte ettevõtlus- ja elukeskkonna arenguks.
Toetuse eelarve on jaotatud nelja piirkonna vahel: Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti (Harju maakond ja Tartu linn on meetme sihtpiirkonnast väljas). Rahastust saavad projektid valivad välja piirkondlikud valikukomisjonid piirkonnas kohapeal.
2024. aastal rahastust saanud projektide seas oli nii inkubaatorite, ettevõtlusalade ja kompetentsikeskuste arendamise projekte kui ka turismivõrgustike ning ettevõtjate ja teadusasutuste koostööprojekte. Nende projektide tulemusi saame näha lähiaastatel.
Tänavu avaneb selles meetmes ka teine taotlusvoor.
Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus
2024. aastal avanes võimalus taotleda toetust Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetmest. Võimalust kasutasid Põlva, Valga ja Võru maakonna ettevõtjad hoolega.
Toetust kasutatakse peamiselt seadmete soetamiseks või ehitustöödeks, et pakkuda laiemat või uuenduslikku toodete ja teenuste valikut, toota efektiivsemalt või suuremas mahus.
Meetme eelarve on 7,5 miljonit eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Kagu-Eesti programm
Kagu-Eesti programmi raames jätkati mullu Kagu-Eesti mainekava elluviimist ja kaugtöövõrgustiku Kupland arendamist. Lisaks tehti ettevalmistusi kolme maakonna ettevõtlusalade projekti käivitamiseks. Programmi eelarve oli 300 000 eurot.
Ida-Viru programm
Ida-Viru programmi raames toetatakse Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste korraldamist. Ürituste korraldamine toob piirkonda külastajaid ja pakub nii teenimisvõimalusi kohalikele teenus- ja turismiettevõtetele. Programmi eelarve on 16,7 miljonit eurot.
Maakondlikud arenduskeskused
Kohalikku ettevõtlust toetab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ka läbi maakondlike arenduskeskuste. Keskused koordineerivad maakonnas ettevõtlust ning nõustavad ja koolitavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Aastateks 2021–2027 on maakondlikele arenduskeskustele selleks ette nähtud 12,5 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
Peipsiveere ja Setomaa programm
2024. aastal jätkusid ka Peipsiveere programm ja Setomaa programm. Need on samuti suunatud ettevõtluskeskkonna arendamisele ning piirkondade elujõu ja kultuuripärandi säilitamisele.
Investeeringud maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisse
2024. aastal algas taotluste vastuvõtt meetmes „Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“. Selle raames toetatakse maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid uute tehnoloogiate ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul ning ressursitõhususe parandamisel. Taotlusi saab esitada jooksvalt PRIA kaudu. Meetme eelarve on 30 miljonit eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Laenud ja käendused maaettevõtluse arenguks
Lisaks toetusprogrammidele koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) maaettevõtluse arenguks laenude ja käenduste andmist mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ja eraisikutele.
Möödunud aastal sõlmis sihtasutus 243 käenduslepingut kogumahus 30 miljonit eurot, mis võimaldas ettevõtjatel pankadest laene saada 51 miljoni euro ulatuses. Enim kasutasid MESi käendust ettevõtted, kelle tegevusala on põllumajandus, puidutöötlus, tööstus, hulgi- või jaekaubandus või toiduainetööstus.
MESi laenude abil tehti möödunud aastal maapiirkondades investeeringuid 22,65 miljoni euro eest. Laene anti põllumajandusmaa ostuks, eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks maapiirkonnas, majandustegevuse mitmekesistamiseks, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ning põllumajandusmaa kapitalirendiks.
Kohalikud teenused ja elukeskkond
Igas Eestimaa paigas peab olema hea elada. Selleks on võtmetähtsusega, et kool, lastead, perearst, pood, pakiautomaat ja muud vajalikud teenused oleksid hästi korraldatud ja kodu lähedal või nendeni jõudmiseks oleksid tagatud head transpordivõimalused.
Omavalitsuste jaoks on oluline ka see, et neile kuuluvad hooned oleksid renoveeritud ja energiasäästlikud.
Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused
Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele on suunatud toetusmeede „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“. Selles meetmes valib kõige mõjusamad projektid välja iga maakonna hindamiskomisjon kohapeal. Meetme eelarve on 70 miljonit eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Esimesed projektid said meetmest rahastuse 2024. aastal, kuid taotlusvoorud jätkuvad ka tänavu. Rahastust sai näiteks projekt, mille raames rajatakse kogukonnakeskus, mis koondab ühe katuse alla rahvamaja, raamatukogu ja noortekeskuse. Teise näitena võib tuua projekti, milles viiakse eri asutuste IKT ühisele kesksele haldusele. Lisaks said rahastust mitu projekti, mis olid suunatud erivajadustega laste, noorsootöö ja spordi toetamisele.
Meetmest on omavalitsustel võimalik saada toetust ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamiseks. Mitu omavalitsust on seda võimalust ka kasutanud.
Lisaks on mitmel omavalitsusel kavas meetme abiga teha korda oma linnaruum.
Omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse
Selleks, et inimestel oleks parem ligipääs töökohtadele ja teenustele, toetatakse väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse.
Jalgratta- või jalgteede võrgustiku loomine on osa liikuvusreformist, millega soovib riik soodustada jalgrattaga ja jalgsi liikumist ning pakkuda inimestele paremat liikumisvõimalust tööle ja kooli.
2024. aastal toimunud esimesest taotlusvoorust said toetust 36 projekti üle Eesti, mille raames rajatakse ligikaudu 50 kilomeetrit uusi jalgratta- ja jalgteid. Teine taotlusvoor on plaanis avada 2025. aasta teises pooles.
Meetme eelarve on 20 miljonit eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Liit.
Suuremate linnapiirkondade arendamine
Suuremate linnapiirkondade arendamise meetme eesmärk on luua linnakeskkonda uuenduslikke digi- ja rohelahendusi, mille elluviimisest saaksid inspiratsiooni ka teised Eesti asulad.
Ida-Virumaa linnapiirkondades on lisaks võimalik uuendada linnaruumi, vaba aja veetmise taristut ja ehitada üürimaju.
Näitena linnapiirkondade projektidest võib tuua välja Saue linna keskväljaku projekti. Selle raames on kavas rajada linnasüdamesse kompaktne transpordisõlm koos nutikate raudtee- ja teeületuskohtadega ning taastuvenergia lahendustega. Jõhvi vallal on plaan rajada linnasüdamesse kogukonnakeskus-raamatukogu, kus lisaks raamatukogule on ruumid kogukondlikuks seltsitegevuseks, koolitusteks ja kriisivalmiduseks.
Meedet kaasrahastab Euroopa Liit, selle eelarve on 35,5 miljonit eurot.
Maakonna arengustrateegia elluviimine
Selleks, et maakonna kohalikud omavalitsused saaksid viia ellu ühiseid plaane, on välja töötatud maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeede. Selles meetmes rahastatakse projekte, mis arvestavad maakonna kui terviku vajadustega ja võimaldavad arenguhüpet kogu maakonnas.
Aastateks 2024–2027 lepiti igas maakonnas kokku 1–2 teemavaldkonda ning neile tuginedes valitakse välja projektid, mis valdkondade probleemide lahendamiseks kõige paremini sobivad.
Meetme aastaeelarve on ligi 4,7 miljonit eurot.
Energiatõhusamad omavalitsushooned
Kohalikke omavalitsusi on hoonete energiatõhusaks muutmiseks plaanis aastatel 2021–2028 toetada 350 miljoni euroga. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ja riigieelarvesse saastekvootide müügist laekuvast tulust.
Nendes meetmetes 2024. aastal tehtud toetusotsuste tulemusena tehakse lähiaastatel korda 38 omavalitsustele kuuluvat hoonet ning rekonstrueerimiseks sobimatute amortiseerunud hoonete asemele ehitatakse 12 uut liginullenergiahoonet.
Taotlusvoore toetuse saamiseks korraldatakse ka järgnevatel aastatel.
Ida-Virumaa areng
2024. aastal avanes meede „Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“. Selle meetme toetus aitab Ida-Virumaa omavalitsustel teha vajalikke investeeringuid, et ajakohastada pakutavaid avalikke teenuseid. Näiteks sai Narva-Jõesuu linnavalitsus 2024. aasta taotlusvoorus toetust uue A-energiaklassiga ja nelja rühmaga lasteaiamaja ehitamiseks. Alutaguse Vallavalitsus aga sai toetust uue, keskkonnasäästliku teenuskeskuse rajamiseks. Meetme Euroopa Liidu poolne kaasrahastus on 15 miljonit eurot.
Ida-Virumaa kogukondadel on võimalik saada toetust meetmest „Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks“, mille Euroopa Liidu kaasrahastus on 16,7 miljonit eurot. 2024. aasta taotlusvoorus sai rahastuse suur hulk projekte, mis panustavad elukeskkonna parandamisse ja sotsiaalse ettevõtluse arendamisse. Toetust anti nii ürituste korraldamiseks kui ka põhivarainvesteeringuteks. Näiteks võib välja tuua saunafestivali ja robootika võistlussarja korraldamise; suurematest ettevõtmistest arendatakse edasi Aidu ja Kiviõli seikluskeskust, rekonstrueeritakse Sillamäe SillArti kunstigalerii ning Kohtla-Järve linna rajatakse elektriliste kartide keskus SolarRing. Taotlusvoorud jätkuvad ka 2025. aastal.
Ühtlasi avati 2024. aastal Ida-Virumaa programmist järjekordne taotlusvoor Ida-Virumaa omavalitsustele tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks. Toetuse abil lammutatakse järk-järgult linnapildist juba tühjad ja tulevikuperspektiivita korterelamud.
Hajaasustuse ja väikesaarte programmid
Mullu jätkusid ka kohalike seas populaarseks saanud hajaasustuse programm, mis võimaldab majapidamistel parandada oma elamistingimusi, ning väikesaarte programm, mis aitab tagada väikesaarte elanikele olulised esmatasandi teenused.
Interregi programmid regioonide ühistele väljakutsetele vastamiseks
Interregi programmid toovad kokku Euroopa Liidu regioonid, et piiriüleseid piirkondi üheskoos arendada või ühiseid probleeme lahendada.
20 aasta jooksul on Interregi programmidest toetatud üle 1130 Eesti osalusega projekti erinevates poliitikavaldkondades, nagu keskkonnakaitse ja loodusressursside säästlik kasutamine, innovatsioon, ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tõstmine, keskkonnasäästlike transpordiühenduste arendamine või inimestevaheliste sidemete tihendamine.
Interregi programmide kahekümne aasta tulemusi tutvustavat videot saab vaadata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi YouTube’i-kanalist.
2024. aastal said Eesti partnerid jätkuvalt osaleda koostööprojektides lähinaabritega, nagu Soome, Läti või Rootsi, tugevdada sidemeid Läänemere makroregioonis ning ka õppida ja omandada kogemusi üleeuroopalisest koostööst nii liidu sees kui ka kandidaatriikidega.
Taotlusvoorud olid avatud viies Interregi programmis:
- Eesti-Läti programm;
- Kesk-Läänemere programm;
- Läänemere piirkonna programm;
- Interreg Euroopa programm;
- URBACT programm.
Suurem osa rahastusperioodi 2021–2027 programmide eelarvetest on juba kohustustega kaetud. Rahastatud projektide raames tehtust ja saavutatust on pikemalt juttu iga programmi veebilehel eraldi.
2025. aastal pakuvad Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm ja programm URBACT jätkuvalt võimalusi viia ellu koostööprojekte ning osaleda taotlusvoorudes. Infot uute taotlusvoorude kohta leiab programmide veebilehtedelt.
Kokkuvõtteks
Toetusmeetmed on üks, ilmselt kõige nähtavam osa regionaalpoliitikast.
Sama olulised on aga ka kohalike omavalitsuste korralduse poliitika kujundamine ja teiste ministeeriumite nõustamine valdkondlike poliitikasuundade paikapanekul. Nendest ja muudest seotud teemadest pikemalt juba järgmistes postitustes.
Maablogi 