Riik toetab Eesti piirkondade arengut läbi mitme rahastusprogrammi. Üks eraldi Ida-Virumaale suunatud meetmetest on Ida-Viru programm. Selle eesmärk on elavdada maakonna majandust ja suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning läbi piirkonna eelisarendamise vähendada selle mahajäämust teistest Eesti piirkondadest.
Blogipostituses annab Tarmo Kivi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonnast ülevaate seni programmi kaudu antud toetustest ning tulevikuplaanidest.
Eesti idapoolseima maakonna väljakutsed
Ida-Virumaa – elanike arvu poolest suuruselt kolmas ja pindalalt kuues maakond – on mitmekesise looduse ja elukeskkonnaga ning huvitava ajalooga piirkond. Eesti kümnest rahvarohkemast linnast lausa kolm asuvad Ida-Virumaal.
Maakonnale iseloomulik, tööstusele ja energeetikale orienteeritud majanduskeskkond mõjutab selle sotsiaalmajanduslikku olukorda, seda eriti käimasolevate roheleppest tulenevate protsesside vaatest.
Statistilised näitajad võtmevaldkondades annavad paraku aimu piirkonna mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Järgneva aastakümne üks olulisemaid ülesandeid maakonnas on saada hakkama kahaneva ja vananeva rahvastikuga ning minna sujuvalt üle senisest kliimahoidlikumale majandusmudelile.
Alternatiive tuleb luua seni suurimale tööandjale – põlevkivisektorile –, pakkudes samaväärset tööhõivet ja palgataset nii senistele töötajatele kui ka võimalikele tööturule sisenejatele. Piirkonna sotsiaalmajandusliku keskkonna kõrval on oluline parendada ka tagasirände eelduseks olevat avalikku ruumi ja piirkonna üldist atraktiivsust.
Ida-Viru programmi käimalükkamine
Ida-Viru programmi otsustas valitsus käima lükata 2018. aastal. Programmi eelarve on 2,8 miljonit eurot aastas. Selle sisustamisel tegevustega lähtuti valitsuskabineti ülesandel moodustatud Ida-Viru programmi töögrupi ettepanekutest. Konkreetselt Ida-Virumaa suunal oli tegevusi tehtud juba ka varem – näiteks oli koostatud Ida-Virumaa tegevuskava. Eraldi piirkondlikku rahastut (lisaks universaalselt kättesaadavatele toetustele ja riigieelarvest rahastatavatele tegevustele) aga ei oldud varem sellisel kujul ellu kutsutud.
Eelarve piiratusest tingitult seati eesmärk keskenduda eelkõige tegevustele, mille toetamine tavapärastest üleriiklikest meetmetest ja vahenditest ei olnud võimalik, kuid mis looksid eelduse olemasoleva potentsiaali kasutamiseks. Samuti sooviti leida lahendusi maakonnale eriomastele väljakutsetele, nagu põlevkivikeskne majandus, maakonna arengule barjääre tekitav venekeelne elukeskkond – mis muu hulgas oli üks takistusi era- ja kolmandale sektorile riigi pakutavate toetuste kasutamisel – ning elamumajanduse turutõrked.
Programm kutsuti ellu ajal, mil ei olnud veel teadmist Õiglase Ülemineku Fondist ja selle võimalustest. Sellegipoolest on programmi panus Õiglase Ülemineku Fondi rakendamisse olnud tagasivaates väärt märkimist.
Ettevõtjate arengu toetamine ja piirkonna iduettevõtlusele viljaka pinnase loomine
Üks programmi fookusi oli madal ettevõtlusaktiivsus ning osalt seetõttu ka vähene võimekus kasutada piirkonnas tervikuna üleriigiliselt kättesaadavaid toetusmeetmeid.
Seega lükati programmi eelarvest esimesena käima just ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamisteenus ja koolitused. Nende pakkumise kohapealseks partneriks valiti Ida-Viru Ettevõtluskeskus.
Lisaks hakati esmajoones toetama ka iduettevõtete ökosüsteemi arendamist. Neid tegevusi viib ellu Startup Estonia.
Tegevustega kasvatatakse piirkonnas võimekust leida uusi võimalusi ettevõtluseks ja kasvatada peale uut põlvkonda noori ettevõtjaid, kes kujundaksid tulevikus Ida-Virumaa ettevõtlusmaastikku. Oluline on seejuures ka maakonna kohalike osapoolte omavaheline koostöö.
Nõustamine ja koolitused ettevõtjatele
Ida-Viru Ettevõtluskeskus on programmi eelarvet kasutanud eeskätt maakonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengu toetamiseks. Aastatel 2018–2024 oli tegevustoetuse maht kokku 825 000 eurot.
Aastaid on piirkonnas olnud väljakutseks küsimus, kuidas tõsta ettevõtlustoetuste taotlemisaktiivsust.
Rahastusvõimalustest info levitamine ja pakutava nõustamisteenuse suurem maht on viimastel aastatel tõstnud ettevõtete osalusaktiivsust toetusprogrammides ning aidanud kiirendada ka Õiglase Ülemineku Fondi eelarve kasutuselevõttu.
Lisaks korraldatakse ettevõtluskeskuse eestvedamisel ettevõtjatele mitmesuguseid kontakt- ja õppereise ning koolitusi. 2024. aastal osales koolitustel 85 ning nõustati 57 piirkonna ettevõtjat.
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži ja Tartu Ülikooli Narva kolledžiga korraldab ettevõtluskeskus ka seminare ja klubitegevusi, mis lisaks ettevõtjatevaheliste sidemete loomisele on suunanud neid rohkem mõtlema ka tootmises kasutatava tehnoloogia uuendamisele ja tõhusamale kasutusele.
Iduettevõtlust soosiv ökosüsteem
Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks loodi programmi toel 2018. aastal Startup Estonia Ida-Virumaa tegevussuund.
Startup Estonia programmi täiendav rahastamine üle 1,2 miljoni euro ulatuses Ida-Viru programmist on võimaldanud ära kasutada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse meeskonda, kogemust ning platvorme Ida-Virumaa iduettevõtluse kogukonna arendamiseks.
Iduettevõtete ökosüsteemi arendamine on pakkunud paljudele inimestele nii esimesi kokkupuuteid ettevõtlusmaailmaga kui ka arenguprogramme edasijõudnutele. Näiteks on regulaarselt tutvustatud õpilastele ettevõtlusega alustamist mitmes Ida-Virumaa gümnaasiumis, korraldatud on ideevõistlusi, antud on projektitoetust. Samuti on Ida-Virumaale toodud mitu ürituste sarja (nt Latitude59 kõrvalüritus Narvas), mis olid varem kättesaadavad vaid Tallinnas.
2024. aasta lõpuks osales tegevustes aastas keskmiselt u 2000 inimest. Ida-Virumaal oli registreeritud selleks hetkeks 26 iduettevõttena määratletavat ettevõtet, mis on Harju- ja Tartumaa järel kolmas tulemus Eestis. Võrdluseks, 2019. aasta alguses tegevustega alustades oli taolisi Ida-Virumaa ettevõtteid vaid kaks.
Kõik need korraldatud üritused, loodud osalusvõimalused ja saavutatud tulemused aitavad muu hulgas muuta maakonna kui kaevanduspiirkonna kuvandit, näidates, et Ida-Virumaa on koht, kus toimub ägedaid asju.
Parem keeleoskus avab uusi võimalusi
Üks praeguseks juba lõppenud tegevus Ida-Viru programmis, mida viidi ellu kahas Integratsiooni Sihtasutusega, oli Ida-Viru ettevõtjatele suunatud eesti ja inglise keele kursuste pakkumine.
Maakonna üks eripärasid on selle elanike vähene eesti ja inglise keele oskus. See pärsib ka kohalike ettevõtjate võimalusi koostööks nii riigi sees kui ka riigist väljaspool. Kursuste üks eesmärke oli ka anda tõuge keeleõppijate klubitegevusele ning seeläbi soodustada omavaheliste töiste sidemete loomist nii maakonnas kui ka väljaspool. Ühe koolitusmooduli maht oli 200 akadeemilist tundi ning kursuse lõpetas edukalt 169 inimest.
Keeleõppegruppide komplekteerimine – spetsiifilist ettevõtjate sihtgruppi arvestades – osutus algselt oodatust küll keerulisemaks ning koroonaviiruse levik andis löögi soovitud kontaktõppele ja klubitegevustele. Keelekursuse lõpetajad on aga ise oma tagasisides lisaks oma keeleoskuse parandamisele tõstnud heas võtmes esile just uute tutvuste loomist.
Keeleõppe vaates on piirkonnas saadaval ka teisi sarnaseid keeleõppekoolitusi ning otstarbekam on suunata raha kasutamiseks programmi teistesse meetmetesse.
Kokku eraldati perioodil 2019–2023 keelekoolituste korraldamiseks 390 000 eurot.
Töötamiseks vajalike oskuste täiendamine
Maakonnas on vaja põlevkivisektorist sujuvaks väljumiseks mitmekesistada ettevõtlust ja täiendada inimeste tööalaseid oskusi. Seepärast loodi Ida-Viru programmis toetusskeem, et leida partnerid, kes oleksid toetuse abil valmis aitama leevendada maakonna energeetikasektori kahanemise mõjusid.
Toetusskeemiga innustati võimalikke taotlejaid pakkuma välja uuenduslikke ideid nii investeeringuteks kui ka perioodilisteks tugitegevusteks, mis võimaldaksid tekitada soodsaid nihkeid piirkonna majanduse ümberkujunemisel ja inimeste oskuste kohandamisel uueneva tööturu vajadustele.
Meede omandas hüüdnime „lennukad ideed“, sest mida muud kui lennukas oli algatus rajada maakonda uuenduslike koolituspõhimõtetega programmeerimiskool „Kood/Jõhvi“. Ida-Viru programmi n-ö lipuprojekti tuules on sellest meetmest toetatud muu hulgas ka arenguprogramme digipädevuste suurendamiseks ja uusmajandusega kohanemiseks. Näiteks ühe projekti raames koolitati inimesi töötama Ida-Virumaal filmitavate audiovisuaalprojektide (filmid, telesarjad, reklaamid) võttegruppide koosseisus tehniliste ning keskastme spetsialistidena.
Kokku toetati meetmest 12 projekti summas 2,9 miljonit eurot. Mõneti just lennukate ideede piloteerimisest on välja kasvanud ka Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlike algatuste meede, mille raames toetatakse mitmesuguseid kodanikualgatuste projekte, et pakkuda maakonna elanikele võimalust üleminekuprotsessi mõtestada ning selles oma projektidega osaleda.
Täiendavad tööstusinvesteeringud tööstussõbralikku piirkonda
Maakonna töötleva tööstuse sektori toetamiseks töötati välja Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute meede. Selle eesmärk oli luua töötleva tööstuse sektoris uusi, keskmisest kõrgema palgaga töökohti ja kasvatada töötajate lisandväärtust ettevõtetes.
Meetme abil ehitati ja sisustati 2,1 miljoni euro ulatuses nii Fortaco, Aquaphori kui ka Elvaremi uued tööstushooned, mis kõik tõid maakonda juurde investeeringuid ja lõid uusi töökohti.
Ida-Viru programmist eraldatud toetuse tingimused on olnud esmaseks aluseks nii Euroopa Regionaalarengu Fondist kui ka Õiglase Ülemineku Fondist Ida-Virumaale suunatud ettevõtete investeeringutoetuste ettevalmistamisel. Lisaks uutele investeeringutele ja loodud töökohtadele andis meede olulisi kogemusi ja teadmisi Õiglase Ülemineku Fondi meetme ettevalmistamiseks ning selle rakendamise kiirendamiseks.
Juba toimivate lahenduste võimendamine
Ida-Viru programmi tegevuste väljatöötamisel pöörati tähelepanu ka programmi koostamise ajal juba käimas olnud ning häid tulemusi näidanud tegevuste võimendamisele. Nii otsustati programmi lisada Viru Filmifond ja toetada Ida-Virumaale külastajaid meelitanud suurürituste korraldamist.
Mõlemad tegevused on andnud oma panuse maakonna teenusmajanduse tugevdamisse, olles loonud mitmekülgseid töökohti Ida-Virumaale seni mittetraditsioonilises, kuid samas nooremale põlvkonnale huvi pakkuvas sektoris.
Viru Filmifond
Programmi rahaline võimendus Viru Filmifondi on aidanud tuua maakonda uusi ja põnevaid filmiprojekte. Neist vast kõige tuntumana meenuvad mängufilmid „Apteeker Melchiori“ sarjast või spioonidraama „O2“.
Iga filmifondist välja makstud euro eest on võimalik piirkonnas tehtud kulutused tagasi saada hinnanguliselt kolmekordses mahus, mis annab otsese panuse maakonna majandusse. Lisaks selgele rahalisele tulemusele, mis toetab maakonna ettevõtlust ja majandust, aitab see tõsta regiooni mainekuvandit.
Ka filmitegijad on üldjoontes rahul, sest lisaks põnevatele võttepaikadele kiidetakse kohalike inimeste entusiasmi osaleda filmitavates massistseenides ning võimalust järjest enam leida ka kohapealt vajalikke tugiteenuseid võtete korraldamiseks. Filmitootjate hea kogemus loob eeldusi tuua maakonda järjest enam ka rahvusvahelisi tootmisprojekte ning pikendada võtteperioode.
Aastatel 2018–2024 eraldati Ida-Viru programmist Viru Filmifondi tegevusteks kokku 1 042 937 eurot. Viru Filmifondi võib kindlasti nimetada ka oluliseks hooandjaks Õiglase Ülemineku Fondi raames Jõhvi rajatava filmilinnaku ning loome- ja digiinkubaatorite käivitamisel.
Kultuuri- ja spordiüritused
Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate kultuuri- ja spordisündmuste meetmest toetatakse üritusi, millest oodatakse osa võtma vähemalt tuhandet osalejat ning mis meelitaks oma sisuga piirkonda külastajaid ka mujalt Eestist või välismaalt.
Projektide valikul toetati eelisjärjekorras selliste ürituste korraldamist, mis toimuvad väljaspool külastushooaega ehk septembrist maikuuni. Seda selleks, et tuua kohalikku majutus- ja teenindussektorisse senisest enam stabiilsust.
2024. aastal said toetust teiste seas Sillamäe džässikontsetide sari, Narva-Jõesuu silmufestival, Narva jõuluküla korraldamine, Alutaguse suusamaraton.
Sündmustele lisaks pakub kohapeal viibitud aeg head võimalust külastada ka viimastel aastatel häid muutusi läbi teinud Ida-Virumaa linnu ja turismiobjekte, mis aitab leiva lauale tuua ka kohalikule majutus- ja toitlustusettevõtjale.
Kokku sai aastatel 2019–2024 toetust 88 Ida-Virumaal toimuvat üritust summas 1 870 000 eurot. Sealjuures kasvas 2024. aastal taotlusvooru maht 400 000 euroni ning maksimaalne toetuse summa projekti kohta 30 000 euroni.
Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum
Üksikinvesteeringuna rahastati programmi tegevuse „Ida-Viru maakonna piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse reservnimekirja projektide lisarahastamine“ raames Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumit.
1,6 miljoni euro abil hoone soojustati, et seda saaks kasutada senisest suuremas mahus, ning arendati uusi teenuseid, et parendada kaevanduspiirkonna pärandit tutvustava keskuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.
Investeeringuga rajati regiooni aasta läbi kasutatav multifunktsionaalne konverentsikeskus kuni 200 osalejaga ürituste korraldamiseks.
Ida-Virumaa kui tugev riigisisene külastussihtkoht koos seda toetava turismiklastriga on endiselt avamas oma potentsiaali, sealhulgas seiklusturismi valdkonnas. Seetõttu on märgiliste turismisihtkohtade arendamine oluline osa piirkonna majanduse mitmekesistamisest ja lõimimisest Eesti turismimaastikuga.
Elamumajanduse arendamine ja laiemalt parema elukeskkonna planeerimine
Lisaks ettevõtluskeskkonna otsesele ja kaudsele parandamisele on fookuses olnud ka elukeskkond ja seda eelkõige elukondliku kinnisvara vaatest.
Mitte ainult Ida-Virumaad, kuid siiski oma mastaabilt just seda maakonda enim mõjutavaks võib pidada tühjenevate korterelamute probleemistikku, mille lahendamisele on Ida-Viru programm samuti sihitud.
Nõukogude okupatsiooni perioodil rajati Ida-Virumaale linnastud Eesti vajadusi ületava põlevkivitööstuse arendamiseks sisse rännanud tööjõule. Need linnastud on praeguseks tööjõuvajaduse kahanemise ja rahvastiku vähenemise tõttu märkimisväärselt tühjenenud.
Täielikult või suures osas kasutamata seisvad kortermajad rikuvad linnapilti ja on ohtlikud. Lisaks on nende hooldamisega kaasnevad kohustused omanikele sageli suuremad kui vara enda väärtus, mistõttu on omanike vaatest perspektiivitu ka sellise kinnisvara korrastamine.
Veelgi enam, suurel hulgal sisuliselt väärtusetu kinnisvara müügis püsimine hoiab all üldise kinnisvara hinna korteriturul. Seetõttu ei ole Ida-Virumaa elanikel võimalik kasutada oma kinnisvara tagatisväärtust kinnisvara korrastamiseks, ettevõtlusega alustamiseks või muul moel elujärje parandamiseks sarnaselt teiste võrreldava suuruse ja teenusstruktuuriga linnade elanikele.
Näiteks 2022. aasta korteritehinguid vaadates oli ühe ruutmeetri mediaanhind Ida-Virumaal vaid 14,2% Harju-, Tartu- ja Pärnumaa keskmisest. Perspektiiv, et kinnisvara renoveerimine ei tõsta vara väärtust võrreldaval määral tehtud kulutustega, on üks põhjuseid, miks korterelamuid ei ole Ida-Virumaa linnades soodsamast toetusmäärast hoolimata renoveeritud sama tempokalt kui teistes Eesti linnades.
Tühjenevate kortermajade probleemi lahendamine
Ida-Viru programmi raames töötati välja toetusmeede maakonna omavalitsustele tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks.
Meetme maht oli 2023. aastal 1,6 miljonit eurot. 2024. aasta lõpus avatud vooru eelarve on 2 miljonit eurot. Toetus katab kulud asjaajamisele, õigustoimingutele, hinnangute ja ekspertiiside koostamisele, sisuliselt tühjenenud majade korterite omandamisele, hoonete lammutamisele, kinnistu korrastamisele ja asenduskorteri pakkumisele senistele omanikest elanikele.
2023. aastal korraldatud esimeses taotlusvoorus osalesid Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linn ning Lüganuse ja Toila vald. Projektid hõlmasid 25 kortermaja ümberkorraldamist.
2024. aastal avatud taotlusvoorus osalemiseks on soovi avaldanud neli omavalitsust: Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse ja Lüganuse vald. Eelhinnanguliselt soovitakse toetust kokku 15 tühjeneva või juba sisuliselt tühja kortermaja ümberkorraldamiseks ja lammutamiseks.
Mitu omavalitsust on avaldanud soovi osaleda järgmistes voorudes, et oma linnapilti korrastada ja elamufondi elujõulisemaks muuta.
Aidates suuremas osas tühjade hoonete viimastel elanikel kolida elujõulisematesse majadesse, vähendame viimastes omakorda tühjenemisriski ja loome eeldused hoonete rekonstrueerimiseks tulevikus.
Näiteks nii üleriigilises kui ka Õiglase Ülemineku Fondi raames kavandatud korterelamute rekonstrueerimise toetusmeetmes on selleks Ida-Virumaale ette nähtud tavapärasest soodsamad tingimused. Need annavad muu hulgas lisaks eelkirjeldatud turutõrke kõrvaldamisele olulise tõuke maakonna korterelamufondi korrastamisele.
Uute elamute rajamine
Arvestades maakonna Eesti mõistes suurt elanike arvu, kelle seas on kindlasti ka keskmisest maksejõulisemat klienti, on Ida-Virumaal potentsiaali uue kvaliteetse kinnisvara arendamiseks rohkem, kui seda praeguseks on realiseeritud.
Õiglase Ülemineku Fondi investeeringute tulemusena suureneb keskmisest kõrgema palgaga spetsialistide hulk, kelle elama asumine või jäämine maakonda eeldab ootustele vastava kinnisvara olemasolu.
Samas on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu koostatud piirkonna elamumajanduse teekaarti märgitud, et uute elamute rajamiseks on vähemalt esimeste heade näidete saamiseks ja arendajates kindluse tekitamiseks vajalikud riiklikud toetusmeetmed.
Ida-Viru programmist väljatöötamisel oleva Ida-Virumaa elamuarenduse toetusmeetme üks eesmärke – lisaks kaasaegsete elamispindade turule toomisele – on katsetada piirkonna kinnisvaraturu stimuleerimise ning turutõrgete kõrvaldamise võimalusi.
Referentsobjektide tekkimisel n-ö pilootprojekti käigus saab hinnata uusarenduste nõudluse ja pakkumiste vahekorda ning anda seeläbi ka kindlustunnet nii arendajatele kui ka rahastajatele maakonna kinnisvaraturu seisu suhtes.
Projektipõhist toetust saab plaani kohaselt taotleda ettevõtja, kes soovib piirkonda rajada uue, vähemalt kaheksa korteriga elamu. Tegevuste abikõlblikud sihtpiirkonnad on Ida-Viru maakonna suuremad linnalised keskused. Toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina ettevõtjale ning toetus saaja kohta on kuni 300 000 eurot.
Tugi maakonna arengustrateegia elluviimiseks
Olulises mahus on maakonna elukeskkonda panustatud ka Ida-Viru programmi maakonna arengustrateegia toetusmeetmest. Meetme eesmärk on pakkuda omavalitsustele tuge maakonna arengustrateegias kokku lepitud eesmärkide saavutamisel. Maakondlike projektide lisarahastuseks on perioodil 2019–2024 eraldatud kokku 2,1 miljonit eurot.
Plaanid aastaks 2025 ja tulevik
Majandusolukorrast lähtuvalt võimalused vähenevad, mis on tinginud mõnest tegevusest loobumise ja teiste mahu vähendamise.
Näiteks ei panustata 2025. aastal programmist lisaraha üleriigilisele maakonna arengustrateegia toetusmeetmele ning Startup Estonia tegevussuund jätkub vähendatud mahus. Samuti katavad Õiglase Ülemineku Fondi tegevused lähiaastail mõnda varem programmist väiksemas mahus piloteeritud tegevust.
Sellest hoolimata pakub Ida-Viru programm ka tänavu võimalusi oluliste tegevustega jätkamiseks, samuti uute algatuste katsetamiseks (nagu näiteks eespool kirjeldatud tegevused kaasaegsete korterelamute ehitamiseks).
Lahendamist ootavad veel mõned programmi algsel koostamisel esitatud probleemkohad. Näiteks kompleksne noorte spetsialistide maakonda meelitamise tegevussuund, et parandada piirkonna atraktiivsust töö- ja elukohana.
Ida-Viru programm lähtub põhimõttest, et programmi eelarvest tuleb täita hädavajalikke tühimikke, võimendada piirkonna tugevusi ning piloteerida piirkonnale iseloomulike probleemide lahendamist. Nagu näha, on programm panustanud piirkonna arengusse väga erinevate nurkade alt. Sealjuures võivad programmi edulood olenevalt spetsiifikast olla inspiratsiooniks ka mujal Eestis ning julgustada nii avalikku kui ka erasektorit senisest enam turutõrkepiirkondadesse investeerima.
Võib julgelt öelda, et lisaks otsesele mõjule on teadmine, mille kohalikud esindusorganisatsioonid, partnerid ning avalik sektor on Ida-Viru programmi tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel saanud, olnud heaks kogemuseks ka Õiglase Ülemineku Fondi tegevuste käimalükkamisel. Fondist rahastatavad tegevused aga hakkavad lähiaastail võimendama maakonna arengut veelgi suuremas pildis, kui seda on praeguseks saavutatud Ida-Viru programmi toel.
Maablogi 