Uue aasta algus on aeg teha kokkuvõtteid vanal aastal tehtud tööst. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos oma valitsemisalaga tegutseb selle nimel, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja igas Eestimaa nurgas oleks hea elada. Mida eelmisel aastal selleks sai tehtud? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.
Võimekamad kohalikud omavalitsused
Erinevad uuringud näitavad jätkuvat survet Tallinna regiooni kasvuks ja maapiirkondade kahanemiseks. Rahvastikuprognooside kohaselt aastaks 2050 elanike arv Tallinna ja Tartu lähiümbruses suureneb, kaugemates piirkondades aga väheneb.
Selleks, et vähendada regionaalset mahajäämust ja aidata väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvatel omavalitsustel tagada vajalikud avalikud teenused, võeti 2024. aastal vastu tulumaksuseaduse muudatused.
Kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorralduste tulemusel muutub omavalitsuste rahastamine õiglasemaks. Järgneva kolme aasta jooksul (aastatel 2025–2027) suureneb omavalitsustele elanike pensionitulult laekuv tulumaksu osa ja väheneb palgatulult laekuv tulumaksu osa. Kahe laekumise ühtlustumise tulemusel tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulu, kus eakate osakaal on suur. See paneb nad võrdsemasse positsiooni omavalitsustega, kus on suurem tööealiste osakaal ja kõrgem palgatase.
Suurem finantsautonoomia kohalikele omavalitsustele
Eesti kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on rahvusvahelises võrdluses väga madal. Madal finantsautonoomia on uuringute kohaselt oluline riskitegur kohaliku omavalitsuse eduka toimimise tagamisel.
Finantsautonoomia suurendab vastutust pakutavate teenuse eest. Sellest tulenevalt töötavad kohalikud omavalitsused kõige tõhusamalt, kui kohalikke teenuseid rahastatakse kohalikest maksudest ja tasudest.
Lõviosa omavalitsuste tuludest laekub Eestis praegu toetustest. Ainuke arvestatav maksutulu, mida kohalik omavalitsus saab mõjutada, laekub maamaksust.
2024. aastal võeti vastu maamaksuseaduse muudatused, mis on osa kohalike omavalitsuste tulubaasi reformist. Seaduses vaadati üle senised maksimaalsed maksumäärad ning muudatustega suurendati kohalike omavalitsuste õigust otsustada maamaksu suuruse ja aastase kasvu piirmäära üle.
Toit on julgeolek
Eesti rahva toitmine on strateegiline küsimus. Põllumajandus- ja toidusektor katab meie igapäevase toidulaua. Toidujulgeoleku tagamiseks peavad toidutarneahela kõik lülid tegema koostööd.
Selleks, et meie toidujulgeolek oleks tagatud ja et me oleksime erinevateks kriisideks paremini valmis, sai mullu astutud mitu olulist sammu.
- Koostöös kaupmeeste ja Eesti Varude Keskusega astusime esimesed sammud, et luua kriisipoodide võrgustik. See tagab elutähtsate kaupade (toit, esmatarbekaubad, sularaha, ravimid) kättesaadavuse ka suure ulatusega elektrikatkestuste korral. Kogu Eestit katva toimepidevate kriisipoodide võrgustiku loomiseks soetatakse generaatorite varu.
- Põllumajandussektori toimepidevuse tagamiseks peavad tootjatel olema saadaval vajalikud sisendid, millest olulisim on kütusevaru. Selleks, et luua võimekus kütusevaru hoiustada, valmistasime ette investeeringutoetuse vedelkütuse hoiustamiseks. Sellega toetame põllumehi kütusevaru hoiustamiseks vajalike ehitise ja rajatiste ehitamisel ning masinate ja seadmete soetamisel.
- 2024. aasta oli ilmastikuolude tõttu põllumajandussektori jaoks keeruline – jaanuaris oli pikk külmalaine, millele järgnesid hiliskevadised öökülmad ja suve teises pooles intensiivsed sajud. Eriti mõjutas see meie teraviljakasvatajaid ja aiandustootjaid. Aktiivsete ja edukate läbirääkimiste tulemusel eraldas Euroopa Komisjon Eestile 3,3 miljonit eurot erakorralist abi, et hüvitada ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju põllumajandussektorile.
- Viimased kaks aastat on põllumajandussektorile olnud majanduslikult keerulised. Sisendite hinnad ja muud kulud on suurenenud, kriisidest tulenev ebakindlus on erinevaid riske võimendanud. Eelmisel aastal suunasime 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutuse põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse. See võimaldab põllumehel kasutada oma maad müügi-tagasirendi põhimõttel käibevahendite seisu parandamiseks ja investeeringuteks vajaliku raha kaasamiseks.
- Järjest olulisemaks saab nii poliitika andmepõhine kujundamine riigisektoris kui ka andmepõhisus tootmisotsuste tegemisel erasektoris. Andmepõhisusele kaasa aitamiseks käivitasime mullu juulis koostöös PRIAga e-põlluraamatu. Samuti asusime koostöös teadlastega uuendama mullastikukaarti, mis on alus maakasutusega seotud otsuste langetamisel nii põllumajanduses kui ka mujal. Lisaks valmis süsinikujalajälje hindamise tööriist, millega aitame põllumajandustootjatel astuda esimese sammu oma keskkonnajalajälje hindamiseks.
Nutikam püügiandmete kogumine ja kalavarude kestlik majandamine
Kalandussektori elujõulisus ja konkurentsivõime sõltub kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel.
2024. aasta keskpaigas läksime üle kalapüügiandmete elektroonsele esitamisele. Alates mullu juulist esitatakse Eestis kõik kutselise kalapüügiga seotud andmed elektroonselt. Ranna- ja siseveepüügis kasutatakse selleks püügiandmete esitamise rakendust kaluritele (PERK), suurte kalalaevadega püügil avamerel elektroonilist raporteerimissüsteemi (ERS).
Andmete elektroonsele esitamisele üleminek on kalavarude majandamisel oluline samm. Täpsem ja kiirem info kala liikumise kohta võimaldab kalavarusid paremini majandada ja kaitsta ning kalavarude majandamisel targemaid otsuseid langetada.
Kalavarude kestlik majandamine on järjest olulisem. Oleme astunud mitu sammu nii püügikoormuse vähendamiseks seal, kus koormus kõrge, kui ka kalavarude kaitseks, piirates kormoranide arvukust ja ohjates hüljeste nuhtlusisendeid.
Ühistranspordireformi käimalükkamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab riigisisese ühistranspordi korraldamise eest alates 2023. aastast.
Eesmärk on, et meie ühistranspordisüsteem oleks reisijate vajadusi arvestav, paindlik ning efektiivne. See tähendab, et ühistransport peab andma inimestele võimaluse liikuda vastavalt soovile ja vajadusele, vähendama isikliku sõiduki kasutamise vajadust ning seeläbi keskkonnamõjusid, liikluskoormust ja inimeste kulutusi transpordile.
Eelmise aasta jooksul valmis ühistranspordireformi kontseptsioon, mida tutvustasime valitsusele. Reformi keskmes on ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine ning reisijate arvu kasvatamine, eri transpordiliikide sidumine ja ühtse piletisüsteemi loomine.
Reformikava koosneb viiest peamisest tegevussuunast:
- liinivõrgu analüüs;
- analüüsi tulemustel põhinev liinivõrgureform;
- ühtse piletisüsteemi loomine;
- ühistranspordi kvaliteeti, ligipääsetavust ja atraktiivsust tõstvad investeeringud;
- muudatused ühistranspordi haldusmudelis.
Esimeste ühistranspordireformi projektide elluviimisega alustame juba tänavu.
Tulevikku vaatav parvlaevaühendus
Parvlaevaliiklus on oluline osa meie ühistranspordisüsteemist, tagades reisijate veo riigisisestel regulaarliinidel.
Eelmisel aastal viisime suursaarte parvlaevaliinidele vedaja leidmiseks läbi rahvusvahelise hanke ning sõlmisime selle tulemusel senise vedajaga avaliku teenindamise lepingu seitsmeks aastaks (1. oktoober 2026 – 30. september 2033).
Uus leping toob reisijatele mitu lisateenust ja senisele neljale laevale lisandub viies, riigi tellimusel ehitatav keskkonnahoidlik parvlaev. Ühistranspordi rahastamise kestlikkuse seisukohast on oluline, et uues lepingus on võrreldes varasemaga piiratud ka vedaja mõistlikku kasumit.
Sellega on suursaarte elanikele loodud pikaajaline kindlus kvaliteetse parvlaevateenuse jätkumiseks.
Maa- ja ruumivaldkonna korrastamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on riigireformi läbiviimisel olnud eeskujuks. Oleme aastate jooksul konsolideerinud oma valitsemisala muuseumid, toidutarneahela järelevalve, teadus- ja arendustegevuse ning loomatervise ja toidutarneahela laboriteenused.
Maa- ja ruumivaldkonna tegevused on pikalt olnud killustatud. Valdkonna ühe katuse alla kokku toomisest on unistatud aastaid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhtimisel ja koostöös valdkondlike partneritega valmistasime pooleteise aastaga ette Maa-ameti baasil Maa- ja Ruumiameti loomise.
Maa- ja Ruumiamet alustas tegevust 1. jaanuarist. Ministeeriumide mulluste ümberkorralduste tulemusel otsustati, et amet liigub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saab teatepulga üle anda hea tundega. Oleme valdkonna konsolideerimisega loonud kõik eeldused selleks, et saaksime ruumi ja teenuseid planeerida ja uuendada terviklikult, kvaliteetselt ja ühiskonna vajadustega arvestavalt, et meil oleks kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui ka maal, et ruumiotsused oleks läbimõeldud ning et Maa- ja Ruumiameti näol oleks olemas pädev partner kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, ettevõtjatele ja kodanikele.
Kokkuvõtteks
Kõigil neil tegevustel on Eesti inimeste elule järgnevatel aastatel suur mõju. Blogipostitus võttis kokku üksnes valiku tööst, mis ministeeriumis mullu sai tehtud. Lähtume Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis põhimõttest, et iga meie tegevus peab Eesti inimeste elu paremaks tegema.
President Lennart Merile kuulub ütlus „kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina“. Selleks, et meie toidulaud oleks kaetud ja toidujulgeolek seeläbi tagatud ning elu igas Eestimaa nurgas hoitud, peame pingutama me kõik, riigi ja kodanikena ühiselt.
Maablogi 