Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell kirjutab lähemalt, mida saab kuue tegevussuuna all ellu viia ning mis on iga tegevussuuna eelarve.
Toetusmeetme laiem eesmärk on suurendada Eesti rannapiirkondade kalurkonna kohapealset initsiatiivi, viies toetusmeetmete kavandamise ja toetuse andmise otsustustasandi kohapeale, ning suurendada kalanduskogukondade huvi oma kalanduspiirkonna arengu vastu ja anda kohalikele kalanduskogukondadele sellega kaasnev vastutus.
EMKVFi meetme rahastuse kasutamiseks koostas iga kalanduse tegevusrühm oma kalanduspiirkonna kohta kohaliku arengu strateegia, kus nad püstitasid oma eesmärgid perioodiks 2023–2029 ning määratlesid eelarve eesmärkide saavutamiseks. Kõik kaheksa Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile esitatud kohaliku arengu strateegiat läbisid hindamise edukalt ning kohalikud kalanduse tegevusrühmad saavad alustada projektitaotlusvoorudega, et oma strateegiates püsitatud eesmärke ellu viia.
EMKVFi meede „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ võimaldas kohalikel tegevusrühmadel soovi korral kasutusele võtta kuus tegevussuunda, mida ka kõik tegevusrühmad oma strateegiates tegid. Kõigi kuue tegevussuuna raames suunatakse Eesti ranna- ja siseveekalanduse arendamiseks projektitoetuste kaudu 24 906 919 eurot.
Tegevussuunad
Taristu parendamine ja teenuste mitmekesistamine sadamas
Kõige rohkem plaanitakse suunata toetust kohaliku tähtsusega kalasadamate taristu parendamiseks ja teenuste mitmekesistamiseks sadamas. Näiteks toetatakse sadamate muutmist tormide eest paremini kaitstuks, samuti ka kalurite olmetingimuste parandamist, sadamatesse puhkealade rajamist ja palju muud. Kokku pakutakse projektitoetuste taotlejatele 6 216 526 eurot, mis on 24,9% meetme eelarvest.
Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamine
Vee-elusressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuuna rahastamiseks on kohalikes strateegiates ühtekokku planeeritud 5 556 166 eurot, mis moodustab 22,3% meetme eelarvest. Selle tegevussuuna alt on projektitoetuste taotlejatel võimalik küsida toetust tegevusteks, mis suurendavad ranna- ja siseveekalurite sissetulekuid ja konkurentsivõimet kalandustoodete turul. Näiteks võib toetust küsida uute jahutussüsteemide kasutelevõtmiseks, et kala kauem säiliks, või siis kalapoe avamiseks, et oma toodangut müüa suuremale sihtgrupile.
Kalandus- ja merendustraditsioonide hoidmine ja edendamine
Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuunast toetatakse investeeringud, mis panustavad ranna- ja kalanduskogukondade identiteedi tugevdamisse, populariseerivad ja tutvustavad kalandust laiemale avalikkusele ning säilitavad ja edendavad kalanduse ja merendusega seotud kultuuripärandit. Näiteks saab toetuse najal toota ja filmida ajaloolisi kalandusmaterjale. Samuti toetatakse ajalooliste hoonete taastamist või kalanduslaagrite korraldamist. Kohalikud tegevusrühmad on oma strateegiates selle tegevussuuna projektide rahastamiseks planeerinud 4 997 069 eurot, mis moodustab 20% meetme eelarvest.
Majandustegevuse mitmekesistamine
Majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuuna toetamise laiem eesmärk on võimaldada kaluritele lisasissetulekut kalandussektorist lahkumata ning luua uusi töökohti ja ettevõtteid rannapiirkondadesse. Kalapüügisektoris tegutseva ettevõtja sissetulekud sõltuvad suuresti püügi hooajalisusest, kalaressursist, ilmastikuoludest ja kala hinnast. Toetuse abil saab vähendada sõltuvust sesoonsusest, näiteks luues turistidele mitmesuguseid atraktsioone, mis võivad olla puhkemajad või meresõidud; võimalik on soetada erinevaid seadmeid või rajada uusi hooneid, et arendada välja uusi tegevusi. Kohaliku arengu strateegiates on kalurite majandustegevuste mitmekesistamiseks planeeritud kokku 4 459 007 eurot, mis moodustab 17,9% projektitoetusteks eraldatud rahast.
Uute teadmiste ja oskuste omandamine
Ranna- ja siseveekaluritel on vaja omandada uusi teadmisi ja oskusi. Selleks on meetme raames ette nähtud kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussund, kust on võimalik toetada näiteks koolitusi, mis suurendavad kalurite võimekust arendada välja uusi tegevusalasid ja tooteid või laiendada seniseid lisategevusi. Tegevussuuna rakendamiseks on kohalikud tegevusrühmad oma strateegiates kavandanud 1 972 831 eurot, mis on 7,9% meetme eelarvest.
Loodustingimuste parendamine
Loodustingimuste parendamise tegevussuuna alla käivad investeeringud, mis panustavad kalade kudealade ja rändeteede parendamisse. Näiteks saab toetuse abil korraldada prügi korjamiseks talguid nii veealadel kui ka vee ääres. Puhtam elukeskkond tagab parema ökosüsteemi, kus kalad saavad paljuneda. Tegevussuuna projektide rahastamise on planeeritud 1 705 317 eurot, mis moodustab 6,8% meetme eelarvest.
Projektitoetuse taotlemine
Isikute ring, kes võivad projektitoetust taotleda, on väga lai, hõlmates nii äriühinguid, FIEsid, MTÜsid ja sihtasutusi kui ka kohalikke omavalitsusi ja nende allasutusi. Samas peab silmas pidama, et toetust saab taotleda vaid oma kalanduspiirkonna strateegiakavale tuginedes.
Toetust kirjeldatud tegevuste elluviimiseks saab küsida kalanduse kohalike tegevusrühmade kaudu nende poolt välja kuulutatud projektitaotlusvoorude kaudu. Täpsemat infot taotlusvoorude toimumise kohta saab iga tegevusrühma kodulehelt.
Kohalike tegevusrühmade toetus projektitoetuste korraldamiseks on 5 051 320 eurot.
Tegevusrühmad kalanduspiirkonniti
- Harjumaa: MTÜ Harju Kalandusühing
- Hiiumaa: MTÜ Hiiukala
- Läänemaa: MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts
- Peipsi: MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu
- Pärnumaa: MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu
- Saaremaa: MTÜ Saarte Kalandus
- Virumaa: MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing
- Võrtsjärve: MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond
Maablogi 