Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfond pakub Eesti ranna- ja siseveekaluritele võimalust välja vahetada olemasolevad passiivseid püügivahendid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Toetusmeetme eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes.
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi koostatud uuringu alusel võib väita, et Eesti merealadel ohustab hülgeid kaaspüük, eelkõige seoses mõrdadega. Imetaja sattumine passiivsesse püügivahendisse lõpeb pea alati tema hukkumisega; vaid väga üksikutel juhtudel on võimalik mõrda sattunud loom elusalt vabastada.
Uuringu põhijäreldus on see, et mereimetajate hukkumise vähendamiseks on kõige otstarbekam kasutusele võtta sellised püügivahendid, mille puhul on hülge sattumine mõrda tehtud võimatuks. Samuti tuleb kasutada mõrraehitusel hülgekindlaid materjale, mida hüljes purustada ei suuda. Nii väheneb ka võimalus, et hülged takerduvad püünistesse. Täiendava võimalusena pakutakse uuringus välja võimalust kasutada seadmeid, mis helisignaalide abil peletavad hülgeid püünistest eemale.
Sisevetel kasutavate mõrdade selektiivsusuuringud on keskendunud peamistele kalurite kaubakaladele, nagu ahven, koha, haug, latikas jms. Senised uuringud sedastavad, et teadlaste soovitusel tehtud muudatused mõrdade ehituses aitavad olulisel määral vähendada alamõõdulise kala sattumist püügivahendisse ja tagavad, et alamõõduline kala pääseb püügivahendist välja üldreeglina elusalt.
Lisaks keskkonnakaitselistele eesmärkidele pakub toetumeede kaluritele võimalust kaitsta oma saake ja püüniseid hülgerünnakute eest. Viimastel aastatel on hülgepopulatsioon Eesti rannikumeres märkimisväärselt kasvanud ning mereimetajate hulgas on välja kujunenud niinimetatud nuhtlusisendid, kes süstemaatiliselt lõhuvad rannakalurite püüniseid ning kahjustavad püünistes olevat saaki. Toetusmeetmega on võimalik ehitada selliseid püüniseid, kuhu hüljes siseneda ei saa, kasutades selliseid materjale, mida hüljes purustada ei suuda. Lisaks sellele pakutakse kaluritele võimalust 80% toetusega soetada seadmeid, mis helisignaali abil peletavad hülged püünistest eemale.
Millised on suurimad muudatused toetusmeetmes?
Suurimaks muudatuseks aastatel 2021–2027 võrreldes perioodiga 2014–2020 on üleminek ühikuhinnale püügivahendite väljavahetamise toetamisel. Praeguseks perioodiks on püügivahenditele kehtestatud kuus ühikuhinda, mis sõltuvad püügivahendi suu kõrgusest ja ehitusest. Toetuse taotlejad ei pea püügivahendite toetuse taotlemiseks võtma hinnapakkumusi, samuti ei ole vaja esitada kulusid tõendavaid dokumente. Muudatus vähendab oluliselt toetuste taotlejate halduskoormust ning muudab toetuse taotlemise oluliselt lihtsamaks, samuti väheneb PRIA koormus toetuse taotluste ning hilisemate maksedokumentide menetlemisel.
Praktikas tähendab see seda, et kalur võib endale ehitada sellise suu kõrgusega ja ehitusega püügivahendi, mis on talle kõige sobivam. Kuna tegemist on lihtsustatud kulumeetodiga, siis ei kontrollita, mis hinnaga kalur endale mõrraehitusmaterjalid soetab; samuti ei pea kalur püünise ehitamise teenust sisse ostma, vaid võib püünise ehitada ise.
Kes ja kuidas saavad toetust taotleda?
Toetust saavad taotleda äriregistris registreeritud kalandusettevõtjad, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul. Toetust saab küsida ainult neile püügivahenditele, mis on taotlejale püügivõimalusena jaotatud toetuse taotlemise aastaks, ning millest on maha arvatud need samaliigilised püügivahendid, mille väljavahetamiseks on taotleja käesoleva määruse alusel juba toetust saanud. Näiteks, kui taotlejal on olemas püügivõimalus nelja ääremõrraga, mille suu kõrgus on kuni üks meeter, siis on tal võimalik küsida toetust nelja sama liiki ääremõrra väljavahetamiseks. Juhul, kui sama taotleja on varem sama määruse alusel välja vahetanud kaks ääremõrda suu kõrgusega kuni üks meeter, lahutatakse need püügivahendid kalapüügiloale märgitud samaliigiliste püügivahendite arvust maha, ning taotlejal on toetust teist korda taotledes õigus taotleda toetust ainult kahe kuni meetri kõrguse suuga ääremõrra väljavahetamiseks.
Taotleja peab omama alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus, mis on kantud riikliku kalalaevaregistri segmenti 4S2 või 4S4 ning millel ei kasutata veetavaid püüniseid. Samuti peab toetuse taotleja olema taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal merel või sisevetel kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva. Püügipäevasid loetakse püügipäeviku või kutselise kalapüügiregistri elektrooniliste sissekannete alusel.
Toetusega soetatud püügivahendeid või hülgepeletit ei või kasutusele võtta enne PRIA kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli ajaks tuleb püügivahend või hülgepeleti kuival maal asetada selliselt, et PRIA ametnikul oleks võimalik veenduda selles, et püügivahendi ehitamiseks on kasutatud uusi materjale, et mõrra suu ette on asetatud selekteeriv paneel, mis takistab hüljeste sisenemist püügivahendisse, ning et kasutatud on nõuetekohase silmasuurusega mõrralina. Samuti peab olema PRIA ametnikul olema võimalus mõõta mõrra suu kõrgust ning veenduda, kas tegemist on ühe- või kahekerelise mõrraga.
Toetust saab taotleda PRIA e-keskkonnas; taotlusvoorud avatakse eeldatavasti 2024. aasta teises kvartalis.
Autor: Margus Medell, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna biomajanduse valdkonna nõunik
Maablogi 