Selliste sõnadega saab Eesti muinasjutus kergelt kõhu täis. Päriselus sellest kõhukosutuseks ei piisa ja vaatame ikka lootusrikkalt toidutootja poole. Viimased aastad on toonud toidutootjatele hulgi katsumusi – koroonakriis, kaubandustõrked, ostupaanika, tootmissisendite hinnatõus… Ja kui tundus, et enam hullemaks minna ei saa, tuli tõdemus: alati saab!
Võib vist kokkuvõtvalt öelda, et 2022. aasta oli sõja nägu. Juba 2021. aasta sügisel alanud energiakandjate hinnatõus sai hoogu juurde pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale; lisaks tekkisid kaubandushäired, mis mõjutasid kõiki majandussektoreid. Tootmissisendite hinnad rallisid, mille tagajärjed paratamatult ka tarbija rahakotti kergendasid. Taas kord sai kinnitust, et riigi vaatest on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada; põllumajandus- ja kalandussektoril ning toidutööstustel on selles võtmeroll.
Ajal, mil energiakandjate hinnatipud kompasid nii tootjate, töötlejate kui ka tarbijate vastupanuvõimet, tekkis õigustatult küsimus, kuidas läheb kodumaisel toidutootmisel, sest konkurents on tihe nii sise- kui ka välisturul.
Milline oli 2022. aasta meie toidutootjatele ja -töötlejatele? Seda kajastab Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaade.
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2022. aastal esialgsel hinnangul 1,59 mld eurot ehk 41% enam kui eelnenud aastal.
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus alushindades (koos tootetoetustega) oli 1,59 miljardit eurot, sh toodanguga seotud toetused 23,1 miljonit eurot. Majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus u 52%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus u 41% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd u 7%. 2022. aasta tulemust mõjutasid nii teraviljasaagi suurenemine ligi viiendiku võrra kui ka põllumajandusloomade ja kodulindude arvu vähenemine. 2022. aasta oli erakorraline aasta, mil teravilja tarneahelate ebakindlus hoidis enneolematult kõrgel teravilja hinna ning väetiste ja energiahindade hüppelisest kallinemisest ajendatult tõusid ka põllumajandussaaduste tootjahinnad. Kogukulud ületavad kogutoodangu väärtust ja põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu kujuneb ainult toetuste toel alates 2015. aastast.
Aastases võrdluses oli 2022. aasta teraviljasaak viiendiku suurem, kuid jäi alla 2020. aasta rekordsaagile. Rapsi kasvupind suurenes ja koristati rekordsaak.
2022. aasta teravilja kasvupind oli 361 823 hektarit (-1,4%). Vähenemine toimus tõenäoliselt rapsi kasvupinna suurenemise arvelt. Teravilja kasvupinnast moodustasid taliteraviljad rekordilise 57%. Taimekasvuperioodi iseloomustasid 2022. aastal keerulised talvitumistingimused, jahe kevad ning juuni lõpu ja augusti kuumus. 2022. aastal koristati 1,53 miljoni tonni suurune teraviljasaak (+19%).
Rapsi/rüpsi kasvupind oli 2022. aastal 86 448 hektarit (+10%). Rapsi saagiks saadi 218 671 tonni. Keskmine saagikus võrreldes 2021. aastaga küll vähenes 8%, aga kasvupinna suurenemise tõttu koristati rekordsaak.
Kaunvilja kasvupind on viimased kolm aastat püsinud stabiilselt veidi alla 50 000 hektari. Kui 2021. aastal mõjutas kaunvilja saagikust põud, siis 2022. aastal ilmastikutingimused soosisid kaunvilja koristust. Kaunvilja saagiks saadi 123 282 tonni ja nii keskmine saak kui ka keskmine saagikus suurenesid 56%.
Teravilja ja rapsi kõrge hind aitas tasandada tootmissisendite suure hinnatõusuga kaasnevaid kulusid.
Kartuli kasvupind oli 2022. aastal 3381 hektarit. Kartuli saagiks saadi 77 972 tonni (+10%). Jaheda ja märja mai tõttu jäi kartuli mahapanek mitmel pool hiliseks; suvi tõi endaga kaasa kaks kuumaperioodi. Seega oli taimede areng olenevalt ilmastikutingimustest piirkonniti väga erinev. Parem seis oli Lõuna-Eestis.
Eestis on köögiviljade tootmine ja tarbimine alates 2019. aastast languses. Aianduskultuuride kasvupinna vähenemine jätkus ka 2022. aastal.
Eestis toodeti 2022. aastal veidi üle 44 000 tonni värsket köögivilja ja üle 9200 tonni värskeid puuvilju ja marju, sh maasikaid (1767 t). Aastases võrdluses oli avamaaköögiviljade saak (39 599 t) 10% väiksem ja saagikus 1% väiksem. Katmikköögivilja saak (4424 t) ja saagikus jäid 48% madalamaks võrreldes eelmise aastaga. Katmikköögivilja saagi vähenemist 2022. aastal mõjutas kõrge energiahind ja väga kuum suvi (temperatuur kasvuhoones tõusis üle 30 °C). Puuvilja- ja marjakasvatajatele oli aasta parem kui kaks sellele eelnenut. Puuvilja- ja marjasaak (sh maasikad) kokku oli 9243 tonni, mis oli 77% enam võrreldes 2021. aastaga (5219 t). Puuviljade ja marjade saagikus oli 84% ja maasikatel 31% parem eelnenud aastaga võrreldes. Köögiviljade tootjahinnad olid Eestis 2022. aastal tõusutrendis.
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus: 2022. aastal koos lühiajaliste rohumaade ning heinaseemnepõldudega 61%.
Mahedana kasvatati kõige enam teravilja (54 398 ha); maheteravili moodustas 15% Eestis kasvatatud teraviljast.
Maheloomakasvatusega tegeleb üle poole mahetootjatest (1126 tootjat). Ligikaudu pooli kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult. 2022. aastal oli veisekasvatus mahepõllumajandusliku loomakasvatuse suurimaid harusid, kokku peeti 50 971 veist (aastaga muutusteta). Eelnenud aastate mahepõllumajanduslikult peetavate lammaste arvu vähenemine asendus 2022. aastal kerge tõusuga. Peeti 39 231 lammast (+1%).
Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks (193). Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. 2021. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 5,0%. Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist 1,5% (koos otsemüügiga).
Eesti piimalehmade keskmine produktiivsus aasta kohta ületas esimest korda 10 000 kg piiri. Piima kogutoodangu kasv jäi pigem tagasihoidlikuks.
Piima- ja piimatoodete hinnad püstitasid 2022. aastal uusi rekordeid ning toodangu ja ekspordi/impordi väärtused kasvasid. Samas paljude tootmissisendite (kütus, elekter, sööt, materjalid, jne) hinnad kerkisid samuti enneolematult kõrgele. Eestis oli piimatoodang 2022. aastal 851 500 tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes 1,4% enam.
Piimalehmade keskmine produktiivsus jätkas kasvu, suurenedes aastaga 2,2%, ja jõudis 10 183 kilogrammini. Piimatootmise kogukulud suurenesid 2022. aastal hinnanguliselt umbes kolmandiku võrra. Ka ilmastiku poolest ei kujunenud aasta kuigivõrd soodsaks, sest suviste kuuma- ja põuaperioodide tõttu jäi paljudes kohtades rohukasv kesiseks ning söödavarumine kannatas, samuti mõjutas kuumus lehmade piimakust ja piima rasvasisaldust.
Piima keskmine kokkuostuhind, mis 2021. aasta teisel poolaastal selge tõususuuna võttis, jätkas ka kogu 2022. aasta vältel sama kurssi, püstitades üha uusi rekordtasemeid. Piima kõrge hind aitas tootjatel toime tulla tootmissisendite suure hinnatõusuga ja üldise kõrge inflatsiooniga.
Kõrged sööda-, kütuse- ja elektrihinnad kergitasid ka liha hinda. Pärast nelja-aastast kasvu vähenes lihatoodang 2022. aastal 5%.
Eestis toodeti 2022. aastal liha 78 014 tonni. Pärast nelja-aastast kasvu liha kogutoodang vähenes (-5%). Kahanes kõikide lihaliikide toodang, mõjutatuna tootmissisendite järsust hinnatõusust ning üldisest kiirest inflatsioonist, kuid kõige enam kahanes sealiha tootmine (-5%). 2022. aastal toodeti sealiha 43 325 tonni, mis oli endiselt veidi üle poole (56%) liha kogutoodangust. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus aasta-aastalt suureneb ja oli 2022. aastal 29%. Sisendite kõrgetest hindadest mõjutatuna oli veise-, sea-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2022. aastal oluliselt kõrgem kui varasematel aastatel. Hinnarekordeid tegi veiseliha kokkuostuhind, mis on viimasel paaril aastal püsinud väga madalal.
Kala väljapüügimahud pisut kasvasid; seda nii kvootide suurenemise kui ka soodsate ilmaolude tõttu.
Kala püüti 2022. aastal kokku 73 861 tonni. Võrreldes eelnenud aastaga jäid 2022. aastal kala väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud kasvasid pisut kvootide suurenemise ja soodsate ilmaolude tõttu. 2022. aastal oli Eestile eraldatud Liivi lahe räimepüügivõimalus viimaste aastate kvootide seas suurim. Samuti kasvas Läänemerel kilupüügiks eraldatud püügivõimalus ning olulise hüppe võrreldes 2021. aastaga tegi ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ahvena lubatud aastasaak.
Kaugpüük oli15 682 tonni (+12%), moodustades umbes 21% Eesti kutselisest kalapüügist. Läänemere traalpüük oli 46 238 tonni (+6%). Kutselisest kalapüügist moodustab traalpüügi kogus ligi 63%. Rannapüük oli 9311 tonni (-21%), mis koguseliselt moodustab ligi 13% kogu kutselisest kalapüügist. Sisevete kalapüük oli 2630 tonni (-2,7%).
Vesiviljelussektoris tegeles 2022. aastal 51 tegevusloaga ettevõtet, kellest 29 kasvatas kala ja 23 jõevähki. Kõige rohkem kasvatatakse vikerforelli.
Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 2022. aastal hoogsalt, kuid tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest ettevõtete kasumlikkus kahanes.
Toiduainetööstuse ettevõtete toodang suurenes aastaga 23%. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja lihatööstus (17%). Enam kui kolmandik toodangust eksporditakse. Vaatamata toodangu väärtuse kiirele suurenemisele jäi mahu kasv tagasihoidlikuks (u 2%), millest võib järeldada, et väärtuse kasv tulenes eeskätt toodangu kallinemisest. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aastal 2,81 miljardit eurot (+24%). Rekordilised energia- ja kütusehinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas kulude kasvu (+26%). Toiduainetööstuse kogukasum 2022. aastal oli 48,7 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes enam kui kolmandiku võrra (-33%). Kuid mõned toiduainetööstuse tegevusalad lõpetasid aasta kahjumiga – lihatööstus (-21,7 mln €), muude toiduainete tootmise ettevõtted (-5,2 mln €) ning pagaritööstus (-0,5 mln €).
Kaupade kiire hinnakasvu tõttu kasvas 2022. aastal peaaegu kõikide kaubagruppide ekspordi väärtus. Kaubavahetuse puudujääk vähenes.
Eestist eksporditi 2022. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro (~10% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas eksport 37% ja import 27%. Kaubavahetuse puudujääk oli 249,1 miljonit eurot, mis oli 60,2 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Kaubavahetuse väärtuste suurenemist toetas kiire hinnakasv. Ekspordi puhul kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 38%. Rahalises väärtuses kasvas enim teravilja (+114 mln €), piima ja piimatoodete (+91 mln €) väljavedu. Kaupu eksporditi kokku 118 sihtriiki. 50% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.
Tagasi vaadates võib öelda, et aasta esitas karme katsumusi, kuid kõigi raskuste kiuste ja tänu toidutootjate visadusele „lauake kattis end“. Meie toidulaud oli kaetud hea ja tervisliku kodumaise toiduga; seda jäi ka üle, et naabritega jagada, ja mitte ainult — Eesti toitu nauditakse ka kaugemal.
Meie ettevõtted on suhteliselt väikesed ja paindlikud, suutes kiiresti reageerida tarbija vajadustele ja ootustele nii sise- kui ka välisturul, mis on oluline konkurentsi toetav tegur. Kuid kriisiaegadel on sellest vähe; konkurentsis püsimiseks on vaja midagi enamat – oluline on ka riigi tugi. Sarnaselt teistele riikidele on ka Eesti valitsus astunud kriisiaastatel samme sektori aitamiseks ja toetanud sektorit sihipäraste erakorraliste toetustega – ikka selleks, et kohalik toidutootmine püsiks tugev ja konkurentsivõimeline. Eesti toit on hinnatud ja seda jagub kõigile meie inimestele!
Põhjalikumalt on postituses kajastatud teemasid avatud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaates.
Vanemad ülevaated ja faktilehed on avaldatud Maaeluministeeriumi kodulehel.
Maablogi 