Aasta 2022 on lõppemas ja on aeg vaadata, mida suutsime tänavu saavutada.
Selle aasta sees oli meil palju suuri saavutusi ja edulugusid
Tänavune kõige suurem saavutus oli see, et novembris kiitis Euroopa Komisjon heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027.
Sellega lõppesid pea aasta aega kestnud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga kava üle, mis paneb paika järgmise viie aasta suunad Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvest.
Maaeluministeerium esitas kava komisjonile aasta esimesel päeval, kuid kõige tõsisemad vaidlused peeti maha kevad- ja suvekuudel. Kavaga suunatakse järgmise viie aasta jooksul Eesti põllumajandusse umbes miljard eurot otsetoetustena ning nii põllumajanduse kui ka maaelu arenguks 600 miljonit eurot muude toetustena (investeeringutoetused, keskkonnatoetused, finantsinstrumendid, Leader-meede jt).
Praegu on ministeeriumis valmimas esimeste 2023. aastal avanevate toetuste (otsetoetused, pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused) rakendusmäärused, et uue perioodi toetused saaksid 2023. aastal avaneda viivituseta.
Eesti strateegiakavas on 54 erinevat sekkumist ehk toetust, mis suunavad arukale, vastupidavale ja mitmekesisele põllumajandusele, edendavad keskkonnahoidu ja panustavad kliimaeesmärkidesse ning parandavad maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Need on olnud ja on jätkuvalt ühise põllumajanduspoliitika kolm peamist arengusuunda, millel on algaval perioodil kokku üheksa erieesmärki. Arengusuundade kõrval on lisaks oluline teadmiste edendamine, innovatsioon ja digiüleminek.
Siiski peab meeles pidama, et sellised plaanid saavad toimida ainult koostöös erasektoriga. Strateegiakava koostamiseks kaasasime laialdaselt huvirühmi ningtegime teavitustööd. Käisime kava tutvustamas 12 kohas üle Eesti, kus kuulamas ja küsimusi esitamas käis ligikaudu 600 inimest. Viite Jänedal toimunud ürituse videosalvestisele ning ringsõidul esitatud ettekanded saab kätte Maaeluministeeriumi kodulehelt.
Haridusasutuste toidulaudadele jõuab järjest rohkem mahetoitu
Juulis 2022 võeti vastu määrus „Haridusasutuses mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu pakkumise toetus“.
Haridusasutustes mahetoidu pakkumist toetame selleks, et hüvitada haridusasutuste pidajatele mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulud, aidata muuta toidutootmine kestlikumaks, tõsta laste teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning suurendada mahetoidu tarbimist ja seeläbi ka turunõudlust.
Laste heasse tervisesse, toitumusharjumuste kujunemisse ja mahepõllumajandusalaste teadmiste parandamisse tuleb panustada võimalikult vara. Seetõttu tuleb toetada mahetoidu pakkumist juba lasteaiast alates.
Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke koostisosi.
Toetuse makseasutus on PRIA, kes võtab vastu taotlusi haridusasutuste pidajatelt igal aastal 1.–31. augustini. Haridusasutuse pidaja saab esitada ühe taotluse kõigi enda hallatavate haridusasutuste kohta, mille toitlustaja kasutab kalendrikuus toidu valmistamiseks vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ning kes on oma tegevusest PTAd teavitanud. Muul ajal võib taotlusi esitada juhul, kui toetuse eelarves on selleks raha.
Koolieelse lasteasutuse lapse kohta on toetus 4,90 eurot ühes kalendrikuus ja üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot ühes kalendrikuus. Riigieelarvest oli 2022. aastaks eraldatud haridusasutustes mahetoidu pakkumise edendamiseks kokku 800 000 eurot, 2023. aastaks on esialgsetel andmetel eraldatud 1 200 000 eurot.
Toetuse eesmärk on jõuda nelja aastaga tasemele, kus mahetoitu pakutaks vähemalt 25% lasteaialastele ning üldhariduskoolide õpilastele. Viimastel aastatel on huvi mahetoitlustamise vastu suurenenud.
Mahepõllumajanduslikku toitu pakuti
- 2019/2020 õppeaastal – 17 haridusasutuses, kus käis ligi 3% lasteaia- ja koolilastest;
- 2020/2021 õppeaastal – 33 haridusasutuses (4%);
- 2021/2022 õppeaastal – 45 haridusasutuses (6%);
- 2022/2023 õppeaastal – 107 haridusasutuses.
Biomajandus on meie jaoks tähtis
Bioressursside väärindamise investeeringutoetus
Tänavu avasime taaste- ja vastupidavusrahastu bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (eelarve u 30 mln eurot).
Ringbiomajanduse arendamisele suunatud toetus aitab suurendada taastuvate bioloogilist päritolu ressursside (sh ka jääkide ja kõrvalsaaduste) töötlemisvõimekust, uuendada tehnoloogiat ja luua suutlikkust arendada uuenduslikke tehnoloogiaid, mis toetaksid roheüleminekut ja Eesti majanduse pikaajalist konkurentsivõimet ning vähendaksid fossiilse toorme kasutamise vajadust.
Toetusega on võimalik rajada muu hulgas ka biogaasi ja biometaani tootmisjaamu, millel on lisaks KHG-heite vähendamisele juhitava kohaliku energiatootmisena oluline mõju ka energisõltumatuse tagamisel. Lisaks on tehtud valitsusele ettepanek projekti RePowerEU raames suunata täiendavalt 50 mln eurot toetust biogaasi ja biometaani tootmise suurendamiseks.
Ringbiomajanduse kabinetimemorandum ja teekaardid
Võtsime vastu ringbiomajanduse kabinetimemorandumi „Analüüs ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks“ ja algatasime ringbiomajanduse teekaardi ning piirkondlike teekaartide koostamise.
Kabinetimemorandum ja teekaart sõnastavad riigi strateegilise vaate ringbiomajanduse ehk taastuval biomassil põhineva majanduse arendamiseks.
Koordineeritud ja süsteemne tegutsemisega on Eestil võimalus saada uute, kiire kasvu ja suurema lisandväärtusega valdkondade – nt sünteetilise bioloogia rakendused, põllumajanduse digipööre, biotehnoloogilised läbimurded toidusüsteemis – arengute eestvedajaks ja arenduskeskuseks Euroopas.
Erakorraline toetus põllumajandussektorile
Juunis võeti vastu määrus „Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega”.
Riigikogu võttis 19. mail vastu riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse, millest eraldati laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamise meetmest Maaeluministeeriumi valitsemisalale 9,1 mln eurot toidu varustuskindluse tagamiseks ja toetuseks põllumajandussektorile energiakriisi ja Ukraina sõjaga kaasnevate mõjudega toimetulekuks.
Seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse on põllumajandussaaduste hinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad – toodangu müügist saadud tulu ei kata ilma toetusteta enam tootmiseks vajalikke kulusid.
Erakorralise toetuse eelarve oli 11,7 mln eurot.
Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks
Augustis võeti vastu määrus „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“.
Toetuse üldeesmärk oli tagada toidu tarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus ning spetsiifiline eesmärk tagada senisest suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolek ja vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, sealhulgas Venemaa fossiilsetest kütustest.
Toetust sai taotleda ettevõtja, kes tegutses taotluse esitamise ajal tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad olid negatiivselt enim mõjutanud.
Toetuse eelarve kokku oli 13 860 000 eurot (mikro- ja väikeettevõtjatele 6 930 000 eurot ning keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 6 930 000 eurot). Kokku esitati 41 taotlust. Toetust taotleti kogusummas 3 664 682 eurot (mikro- ja väikeettevõtted summas 1 546 794 eurot ning keskmised ja suured ettevõtted summas 2 117 888).
Innovaatilisi projekte jagus küllaga
Laiendasime maale elama minemise pilootprogrammi muudesse Eesti maapiirkondadesse
Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust. Seda rakendati varem pilootprogrammina Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis.
Pilootprogrammi raames pakub Maaelu Edendamise Sihtasutus koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega kaaslaenu, mille maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenu saab elamu, sealhulgas paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.
Tegu on finantstootega, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või soetamiseks. Kaaslaenu saab taotleda asulates, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega.
Pilootprogrammi laiendamine annab võimaluse neile, kes tahavad nautida maal elamist ka muudes Eesti paikades, kuid vajavad rahalist abi. Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab krediidiasutuste vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või seal elamistingimuste parandamiseks. Ebapiisava tagatise tõttu on laenuks antavate summade eest võimalik teha ainult hädavajalikke renoveerimistöid.
Lõime erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute registri
Valminud registri abil antakse enamikule põllumajandustootjatest ostuõigus automaatselt riiklike registriandmete alusel (99% taimekasvatajatest, 100% loomakasvatajatest).
PRIA kasutab erinevate riiklike registrite andmeid, et teha kindlaks, kas tegemist on põllumajandustootjaga; eelkõige kontrollitakse, kas isik on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotlenud pindalapõhiseid toetusi või kes peab põllumajandusloomi.
Kütusemüüjad saavad erimärgistatud diislikütust müües iga kord õigustatud isikute registrist kontrollida, kas isikul on ostuõigus ja esindajal esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.
Maaeluministeeriumi valitsemisala teenusedisaini arenguprogramm jätkub ka tulevikus
2022. aasta maikuus startis valitsemisala teenusedisaini arenguprogramm. Arenguprogrammis oli viis projekti: asendusteenus, noored põllumajandustootjad, selge märgistus, taimetervise nõuded, tootjaorganisatsioonid.
Arenguprogrammi raames sai näiteks alguse projekt „Selge märgistus“. Koostöös otsiti lahendusi toidupakendite märgistuste loetavuse parendamiseks, rakendades selleks teenusedisaini metoodikat ja disainmõtlemist. Võimalikest lahendustest on sõelale jäänud pakendidisaineritele ja toidutööstusele suunatud visuaalse, näitliku ja interaktiivse toidupakendi kujundamise infokeskkonna idee. Infokeskkond hõlmaks ühelt poolt juba olemasoleva toidu märgistamise e-käsiraamatu sisu, ent teiselt poolt pakub uusi lahendusi, et muuta süsteem veelgi paremaks.
Uuel Euroopa Liidu finantsperioodil (2021–2027) rakendame osas EMKVFi toetusmeetmetes lihtsustatud kulumudeleid (ühikuhindu). Selle tulemusena väheneb toetus- ja maksetaotluste menetlemisel administratiivne koormus toetuse saajatele ning korraldus- ja vahendusasutusele. Seda eelkõige seetõttu, et ei nõuta kuludokumentide esitamist ja toetus makstakse välja, kui toetusega ettenähtud eesmärgid on saavutatud ning toetuse saaja ja toetatav tegevus vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Pälvisime Justiitsministeeriumi läbipaistva poliitikakujundaja hõbemärgise
Justiitsministeeriumi ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti analüüsi järgi on Sotsiaalministeerium kõige eeskujulikum lobikohtumistest teavitav riigiasutus. Tema järel paistavad andmete sisukuse ja kvaliteedi poolest enim silma Maaeluministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Ministeeriumiülene kodukontori päev
Kuulutasime Maaeluministeeriumis reede ühtseks kodukontori päevaks, et maja kütmist juba neljapäeval vähendama hakata ja seeläbi energiakulusid kokku hoida. Lisaks langetasime ka kontori üldist temperatuuri.
Uuest aastast alustavad tööd METK ja LABRIS
Uuest aastast hakkab Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põlluajandusuuringute Keskuse ühendamise tulemusena tegutsema Maaelu Teadmuskeskus (METK). Asutuste ühendamise eesmärk on tugevdada põllumajanduse ja keskkonna hindamisega seotud teadusvaldkondi. Samas asutuses hakkab toimetama ka loodav teadmussiirde üksus töönimega AKIS-keskus, mille eesmärk on suurendada innovatsiooni põllumajandus- ja toiduainetööstuses, toetades neis tegutsejaid nõuga, teadmistega ja viies kokku teadus- ja arendussüsteemi teiste osapooltega.
1. jaanuarist hakkab senine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium kandma nime Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). Keskusesse koondub dubleerimise vähendamiseks toidu tarneahela analüüside tegemine ja toiduga seotud riskide hindamine, kus koostöös erinevate asutustega ja riskijuhtidega saame panustada ohutu toidu, loomade tervise ja heaolu ning seeläbi inimese tervise tagamisse. Ümberkorraldus loob eeldused uuteks muudatusteks ning laboriteenuste edasiseks arendamiseks, mida on kavandatud aastast 2018.
Maablogi 