Toidutootmise käigus tekib väga suurel hulgal andmeid, mille olulisus aina suureneb. Põllumajandustootjate kohta kogutavad raamatupidamisandmed on oluliseks indikaatoriks toidutootjate majandusliku olukorra seirel. Nii detailseid andmeid on võimalik analüüsida väikese viivitusega, mistõttu nüüd, 2022. aasta lõpul, avab selle statistika 2021. aasta telgitaguseid Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.
Põllumajandustootjate arv järjest väheneb
Statistikaameti 2020. aastal korraldatud põllumajandusloenduse andmetel on Eestis ligikaudu 6600 põllumajandustootjat. Nendeks loetakse kõiki tootjaid, kelle tootmise maht on piisavalt suur, et seda äritegevuseks pidada. Võrreldes 2016. aastaga on põllumajandustootjate arv rohkem kui kümnendiku võrra vähenenud, mis osaliselt tuleneb sellest, et jätkub tootmise koondumine suuremate ettevõtete kätte. Muutunud on ka põllumajandustootjate üldkogumi struktuur: taimekasvatusega tegelevate ettevõtjate osatähtsus on ajaga suurenenud, loomakasvatajate (sh piimatootjate) oma vähenenud. Põllumajandustootjate üldkogumiga on Eestis hõlmatud 95% kasutatavast põllumajandusmaast ja ligikaudu 99% põllumajanduslikust tootmisest.
2021. majandusaasta kohta esitas põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku (FADN) oma andmed 658 põllumajandustootjat. Valimi moodustasid nii väiketootjad, keskmise suurusega kui ka suurtootjad, kellest ligikaudu pooled olid füüsilisest isikust ettevõtjad. FADN on ainuke andmebaas, kuhu kogutakse andmeid ka FIEde majandustegevuse kohta. Veerand valimisse kuulunud ettevõtjatest olid mahetootjad.
2021. majandusaasta tulemuste analüüsimisel tuleb arvestada viimastel aastatel üldkogumi struktuuris toimunud muutustega. Näiteks on erinevate sektorite osakaal turul muutunud. Samuti tuleb arvestada sellega, et paljud väiksemad ettevõtjad on tootmistegevuse lõpetanud, mis on muutnud olukorda turul.
Majandustulemused on aastaga kasvanud
2020. aasta teraviljade sügiskünnid läksid plaanipäraselt ja taimede talvitumine möödus suuremate probleemideta. 2021. aasta kevadel oli ilmastik taimedele soodne – niiskust oli piisavalt ja taimed arenesid jõudsalt. Kuid suve heitlik ilmastik vähendas kevadel prognoositud kõrge saagikuse võimalust – suve alguses saabunud liigkuumus ja -kuivus ning vihmaperioodid saagikoristuse ajal vähendasid võimalikku saaki. Madalama saagikuse kompenseerisid taimekasvatussaaduste realiseerimishinnad, mis olid valdavalt kõrgemad kui 2020. aastal. 2021. aasta teises pooles suurenesid märgatavalt kulud tootmissisenditele, millest otseselt sõltub taimekasvatuse majanduslik tulemuslikkus – näiteks kulud väetistele ja taimekaitsevahenditele.
Kokkuvõttes suurenes võrreldes 2020. aastaga taimekasvatustoodangu väärtus kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta 12%. Samal ajal tuleb märkida, et taimekasvatuse erikulud suurenesid 9%.
Eelmisel aastal suurenes loomakasvatustoodangu väärtus kõigis tegevusvaldkondades, välja arvatud linnuliha tootmine. Suurenesid nii kasvatatavate loomade arv kui ka loomakasvatussaaduste realiseerimishinnad. FADNi andmetel kujunes 2021. aastal piima keskmiseks realiseerimishinnaks 325 eurot tonni kohta, mis oli 10% kõrgem kui 2020. aastal. 2021. aasta teisest poolest tõusid järsult teraviljade ja jõusööda hinnad. Need hinnatõusud mõjutasid otseselt neid tootjaid, kelle tootmine sõltub suuresti ostusöödast. Söödakulude kasvule aitasid kaasa ka ebasoodsad ilmastikuolud rohusöötade kasvu- ja varumisperioodil. Kõige suuremat negatiivset mõju avaldas söödakulude kasv sea- ja linnukasvatuses. Segatootmises, kus tegeletakse nii taime- kui ka loomakasvatusega, olid riskid paremini maandatud ning seetõttu tuldi kõrgemate söödahindadega paremini toime.
Kokkuvõttes oli loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta 12% kõrgem kui 2020. aastal. Samas loomakasvatuse erikulud olid 14% kõrgemad.
Põllumajandustootmiseks tehtud kulutused tõusevad iga aasta
2021. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 0,91. See tähendab, et toodangu väärtus ei katnud selle tootmiseks tehtud kulutusi. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2021. aastal vastavaks suhtarvuks hoopis 1,13. See peegeldab toetuste olulisust põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele. Kindlasti mõjutas tootjaid pandeemiaga seotud erakorralise olukorra ja turutõrgetega toimetulekuks toetuse maksmine.
Netolisandväärtus oli 2021. aastal keskmiselt 33 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on kõrgeim tulemus alates 2017. aastast. Kõige edukamad olid 2021. aastal taimekasvatajad, kelle netolisandväärtus ulatus keskmiselt ligi 50 000 euroni tööjõu aastaühiku kohta. Raskem aasta oli aiandustootjatel ning sea- ja linnukasvatajatel. Nende sektorid olid ainsad, kelle netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta kahanes võrreldes 2020. aastaga.
2021. aastal moodustasid toetused keskmiselt 69% netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta. See protsent püsis sarnasena aastatel 2017–2021, välja arvatud 2018. aastal, kui toetused moodustasid 92%.
2021. aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 107 000 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Perioodil 2017–2021 moodustasid toetused keskmiselt viiendiku ja sissetulek mitmesugustest kõrvaltegevustest kümnendiku põllumajandustootjate sissetulekust.
Võrreldes 2020. aastaga on põllumajandustootjate sissetulekud ligi veerandi ja võrreldes 2017. aastaga ligi poole võrra suurenenud. Sealjuures tuleb märkida, et suhteliselt sarnases proportsioonis on suurenenud nii müügitulu kui ka toetused tööjõu aastaühiku kohta.
2021. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 21 400 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta. See tähendab, et keskmiselt oli tööjõukulu 9,71 eurot tunnis. Võrreldes 2020. aastaga on tööjõukulu kasvanud 7%, kuid 2017. aastaga võrreldes on kasv 31%.
Põllumajandustootjate andmed on vajalikud
Iga andmeid esitav põllumajandustootja saab soovi korral aasta lõpus ülevaate, kuidas on ettevõttel viimase viie aasta jooksul läinud ja millised on tema majandusnäitajad võrreldes tootmissuuna ja suuruse poolest sarnase tootjate grupiga. Andmete esitamine FADNi andmebaasi on vabatahtlik, kuid iga andmeid esitav põllumajandustootja võiks selles näha enda jaoks võimalust analüütikutelt tagasisidet saada ja seda oma juhtimisotsustes ära kasutada. Andmete esitamine ei ole tähtis ainult ettevõtjale, vaid ka kogu sektorile. Mida paremini on erinevad valdkonnad valimis esindatud, seda täpsema pildi saavad ka poliitikakujundajad sektoris toimuvast.
Siinkohal suur tänu kõigile, kes FADNi programmis on osalenud – nii andmeid esitanud tootjatele kui ka andmete kogujatele. Lisaks tuletame meelde, et 2022. majandusaasta andmete kogumine algab 2023. aasta aprillis ja kestab augusti lõpuni.
Rohkem informatsiooni FADNi kohta ja kogumik „Põllumajandustootjate majandusnäitajad, 2021“ on avaldatud Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel www.pmk.agri.ee
Maablogi 