Eestis toodetud põllumajandussaaduste toodangu väärtusel on teraviljahinna nägu

Täna avaldati Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgne hinnang põllumajanduse 2022. aasta majandustulemuste kohta. Kas kõrge toidu hind ka põllumehe taskut täidab? On see edulugu, mis kõigile kasulik? Tausta avab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt.

Tarbija ebakindlus on viimase 26 aasta suurim

Toit ja mittealkohoolsed joogid on 2022. aastal kiirelt kallinenud, olles oktoobris ligi kolmandiku võrra kõrgema hinnaga kui aasta tagasi. Pisike Eesti on osa maailmaturust, mistõttu hinnatõusu mõjutavad nii toidutoorme kui ka energia ja väetiste hindades toimuvad muutused, mis sõltuvad globaalsest nõudlusest ja pakkumisest. Ühelt poolt avaldavad põllumajandustootmisele survet tootmiseks vajalike sisendite hinnad, teisalt tarbija ostujõud ja eelistuste muutumine.

2022. aasta on väga erakorraline. Nii suurt ebakindlust ei ole tarbijad tundnud Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijakindlustunde indikaatori (novembris -36) alusel alates 1995. aastast. Samas äribaromeeter (oktoobris -2 kuni -11) ei ole langenud tagasi sama madalale tasemele kui 2020. aasta kevadel pandeemia alguses (2020. a aprillis -37 kuni -50). Lisaks mõjutasid maailmas saagikusi erakorralised ilmastikuolud, rääkimata tarneahelate häiretest seoses sõjaga Ukraina pinnal.

Sellises taustsüsteemis kujuneb esialgse hinnangu järgi Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks 2022. aastal 1,63 miljardit eurot, mis on 44% enam kui 2021. aastal (joonis 1). Sellist väärtuse suurenemist ei ole esinenud alates 1995. aastast. Väärtuse kasvu panustas peamiselt saaduste hinnatõus, kuna koguste kasv jäi pigem tagasihoidlikuks. Riik suunab toetustena toidu esmatootmisesse lisaks ligikaudu 254 miljonit eurot, mis suurendas põllumeeste sissetulekut 15%.

Kogutoodangu väärtuse kasv vs kulud

Piima ei toodeta poes; selle pakki või kotti jõudmiseks kulub sööta, energiat ja palju tööd. Põllumajanduse majandusharu kogukulud ulatuvad samuti esialgse hinnangu järgi 2022. aastal 1,635 miljardi euroni ehk need on 27% suuremad kui 2021. aastal. Ka sellist kulude suurenemist ei ole alates 1995. aastast olnud.

Kuna üldjuhul kogutoodangu väärtus kogukulusid ilma toetusteta ei kata, on 2022. aasta erand ja seega kogu põllumajanduse majandusharu vaates näib tegu olevat edulooga.

Laias laastus jagunevad põllumajandustootmise kulud tootmisega seotud muutuvkuludeks, väliste tegurite kuludeks ja kulumiks.

Muutuvkulud kajastavad kulu seemnele, väetisele, loomasöödale, energiale jmt, nende kogus sõltub eelkõige toodangu mahust. Muutuvkulude osatähtsus kogukuludes on olnud alates 1995. aastast 64–77%, 2022. aastal 71%. Olenevalt loomakasvatuse arengutest on muutunud ka sööda, energia ja väetiste osa muutuvkuludes. Kui 1990ndatel ületas loomakasvatuse kogutoodangu väärtus taimekasvatuse kogutoodangu väärtuse, oli ka nimetatud kulu osa suurem (ligi ¾ muutuvkuludest). Tänapäevaks on taimekasvatust laiendatud, loomakasvatust koomale tõmmatud ning 2021. aastal oli sööda, energia ja väetiste osa muutuvkuludes ligi pool. 2022. aastal on sööda, energia ja väetiste püstloodis hinnatõusu tõttu suurenenud nende osa muutuvkuludes 60%-le.

Välised tegurid kajastavad kulusid tööjõule, intressi- ning rendimakseid. Väliste tegurite kulu osa kogukuludes on ligi viiendik, seejuures lõviosa moodustavad tööjõukulud. Intressi ja rendikulude osa on tagasihoidlikum, kuid märgata on rendimaksete osa suurenemist. 2022. aasta baasintressi tõstmine intressikulu sellel aastal veel oluliselt ei tõsta, kuid vaadates põllumajandussektori laenuportfelli ja liisingunõuete suurust, võib eeldada baasintressimäära olulist mõju järgnevatel aastatel.

Kulum peegeldab põhivara amortisatsiooni. Kogukuludes on kulumi osa 2022. aastal 11%. Kulumi väärtus on ajas oluliselt kasvanud kooskõlas tehtud investeeringutega. Kapitali kogumahutuse kohta esialgset hinnangut ei anta.

Mis ühele hea, ei pruugi teisele sobida

Tervikuna toodab põllumajanduse majandusharu 2022. aastal esialgse hinnangu järgi lisandväärtust ligikaudu 524 miljonit eurot, millest veidi alla poole moodustavad toetused. Ka see on alates 1995. aastast kõige tublim tulemus, andes 2021. aasta võrdluses võimaluse teenida 2,5 korda suuremat ettevõtlustulu. Kuid kahjuks ei ole olukord roosiline kõikidele põllumeestele. Soodsamas olukorras on taimekasvatus, kus toodangu väärtus kallines pigem enam kui sisendid. Loomakasvatuses aga söövad kõrged teravilja- ja söödahinnad koos kõrgete energiahindadega olulise osa loomaksvatussaaduste hinnatõusust ning olukord näiteks sea- ja linnukasvatuses on seetõttu väga pingeline.

Kokkuvõtteks võib eeldada esialgse hinnangu alusel, et hoolimata suurest ebakindlusest põllumajandusturgudel on Eesti põllumehe toodetud toodang endiselt meie toidulaual ning jääb üle ka ekspordiks. Põllumajandustoodangu väärtus aga on selgelt jõudnud uuele tasemele. See kajastub ka igapäevast leiba ostes tarbija kuludes.

2022. aasta lõplikud andmed avaldatakse 2023. aasta oktoobris.

Detailsemad andmed on avaldatud Statistikaameti kodulehel: https://andmed.stat.ee/et/stat.