Pildid: Maaeluministeerium
Eestil oli suur au ja võimalus korraldada tänavust OECD seemneskeemide töönädalat. Selle käigus arutati seemnetootmise rolli toiduga varustamisel ning tutvuti ka sordiaretuse ja seemnetootmisega Eestis. 13.-17. juunil toimunud üritusel osales 67 valdkonna spetsialisti 34 riigist.
Mis asjad on OECD seemneskeemid?
OECD seemneskeemid kujutavad endast rahvusvahelist põllukultuuride sordiliste seemnete sertifitseerimise süsteemi, mille alusel saab seemneid rahvusvaheliselt turustada. Seemneskeemid loodi 1958. aastal ning Eesti liitus nendega 1997. aastal. Skeemides osaleb 61 riiki; sellega on loodud ühtsed seemnete sertifitseerimise ja märgistamise nõuded 204 taimeliigile. Erinevaid seemneskeeme on kokku kaheksa ja need hõlmavad sertifitseerimise reegleid kõrreliste heintaimede, kaunviljade, ristõieliste ning muude õli- ja kiukultuuride, teraviljade, maisi-, sorgo-, suhkrupeedi-, söödapeedi-, ristikheinade ning köögiviljade seemnete turustamiseks. Kõik see on selleks, et tagada kvaliteetsed seemned.
Mis seisus on seemnete tähtsus maailmas?
Terve nädala kestnud ürituse esimesel päeval toimunud seminaril oli võimalus kuulata eri riikide esindajate ettekandeid poliitilistest tegevussuundadest oma riigi kestliku toidusüsteemi tagamiseks. Igast ettekandest kajas vastu sordiaretuse ja kvaliteetse sertifitseeritud seemne tootmise tähtsus toiduga varustamisel.
Jaapani delegatsiooni esindaja Masayuki Yatake rõhutas muret, et üha suureneva elanikkonna toitmiseks tuleb toota olemasoleva maaressursiga rohkem toitu. Vaja on suuremaid saake, mida annavad saagikaimad sordid parimates kasvutingimustes. Jaapanis on seetõttu võetud eesmärk aretada 2050. aastaks nn supersordid, mis suudaks peale suurema koguse biomassi tootmise siduda ka rohkem süsihappegaasi, võideldes seeläbi ka kliimasoojenemisega. Lisaks tegeletakse juba taimedele ühtlasemate kasvutingimuste arendamisega.
Rahvusvahelise Seemneföderatsiooni esindaja Philippe Lesigne sõnas, et seemne turustamisel on väga oluline etikett, sest see annab teavet nii sordi kui ka konkreetse seemne enda kohta. Kuna kogu info ei mahu etiketile, oleks mõistlik luua lahendus QR-koodi näol, mis suunaks kasutaja ühtsele andmebaasile. Sellise andmebaasi loomisega nt Kanada juba ka tegeleb.
Kuidas sorte eristada?
Teisel päeval kohtus tehniline töögrupp, kes arutas erinevate taimeliikide sortide seemnete segudena turustamise lubamise võimalusi, OECD seemneskeemide digitaliseerimist ning ka biokeemiliste ja molekulaarsete tehnikate võimalusi sortide määramisel. Seemnete sertifitseerimise käigus hinnatakse põllul sordiehtsust taimede visuaalsel vaatlusel, kuid seemnete sordiehtsuse määramiseks saab kasutada ka biokeemilisi ja molekulaarseid laborianalüüse, mis aitavad geneetilise struktuuri järgi hinnata seemnete sordilist kuuluvust (markermeetod). Eestis on markermeetod sordiehtsuse määramiseks juba kasutusel nisusordi „Mireete“ puhul, sest see sort on välimuselt identne oma vanemsordiga „Mooni”.
Rukis – Eesti leivavili
Väljasõidupäeval käisime Eesti Taimekasvatuse Instituudis, kus tutvustasime osalejatele Eesti rukki ajalugu ja vaatasime põldkatseid; lisaks külastasime ka seemnetootjat Avispeamees OÜ.
Instituudis rääkis geenipanga avalike suhete juht Vahur Kukk rukki ajaloost, sh rukkisordi „Sangaste“ ajaloost ja Eesti Rukkiseltsist. Sangaste lossi rajaja ja rukkikrahviks nimetatud Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talirukkisordi, mis on tihedapealine, raskete teradega ning pika kõrrega. 1875. aastal Eestis loodud sort „Sangaste“ on vanim kasvatatav rukkisort Euroopas. Sordiaretaja Ilme Tupits tutvustas instituudis tehtavaid rukkikatseid, rõhutades rukkisortide talvekindluse olulisust, ja pakkus omaküpsetatud leiba.
Osaühingus Avispeamees OÜ tutvustas noorperemees Ott Läänemets koos isa Jaak Läänemetsaga oma ettevõtte ajalugu, tänapäeva ja tulevikuvaateid. Suurt huvi tekitasid osalejatele vaatamiseks välja pandud eri riikidest ostetud seemnepakendid.
Eesti on digitaliseerimise suuremaid eeskujusid
Viimasel kahel päeval toimus aastakoosolek, kus üheks oluliseks teemaks oli seemneskeemi digitaliseerimise projekti elluviimine. Tähelepanuväärne on see, et koosolekut juhatas Kristiina Digryte maaeluministeeriumist, kes on ühtlasi seemneskeemide büroo juhataja OECD-s, ja digitaliseerimise arendajaks on valitud Eesti ettevõte Helmes. Seega on Eesti roll seemneskeemide digitaliseerimise arendamises suur nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Kindlasti on see hea võimalus panustada vahetult uutesse kaasaegsetesse lahendustesse OECD-s ja jagada enda e-riigi kogemust, spetsiifilisemalt meie enda digitaalset sortide registreerimise ja seemnete sertifitseerimise süsteemi. Praeguseks on OECD seemneskeemide digitaliseerimise vajadused igatahes kaardistatud ja projekti eelarve hinnatud.
Maablogi 